Kehaväline viljastumine (merisiiliku näitel). o Oma/võõra äratundmine - Kemoatraktsioon (sperakt, resakt) o Kemoatraktsioon ehk spermi ligi meelitamine keemiliste ühenditega munaraku poolt; liigispetsiifiline, munaraku poolt ajaliselt kontrollitud. Ühe liigi ühendid (sperakt/resakt) ei avalda mõju teise liigi spermidele. o Sperakt ehk merisiiliku spermi küljes retseptor (atraktandile). o Resakt ehk merisiiliku spermide atraktant munarakus. o Akrosomaalreaktsioon ja spermi/munaraku ühinemine (akrosomaaljätke, bindiin, viljastumiskühmuke) o Spermid kinnituvad primaarsetele munakestadele, mille järel vallan- dub akrosomaalreaktsioon. Spermi pea eesosas lagunevad plasma- ja akrosoomimembraanid ühispõiekesteks ja akrosoomis ole- vad hüdrolaasid vabanevad
vastupäeva (CCW suunas), võimaldades rakkude suunatud liikumist. Juhul, kui rakk puutub aga kokku negatiivse stiimuliga või kui positiivne kemoatraktant dissotseerub, käivitub signaalse trasduktsiooni rada, mille tulemusena CheY fosforüleeritakse ning viburite pöörlemine lülitub päripäeva suunale (CW suunale). MCP valkude metüleerimisega kaasneb rakkude adapteerumine. Kui MCP retseptorvalk on metüleeritud, väheneb selle afiinsus atraktandile. MCP valkude metüleerimine kutsub esile vastupidise efekti kemoatraktandi seondumisele see soodustab CheA autofosforüleerumist ning viburite pöörlemine lülitub CCW suunalt CW suunale. Selleks, et laguneks retseptori kompleks CheW ja CheA-ga, nii et viburid hakkaksid uuesti pöörlema CCW suunas, on vaja kõrgemat atraktandi kontsentratsiooni. Seega võimaldab adapteerumine rakkudel otsustada, kas liikuda suunatult edasi või püsida paigal. Kui atraktandi
inhibeerivad CheA ning sellest tulenevalt ei aktiveerita ka CheB-d, mis fosforüleeritult demetüleeriks retseptorvalgu. Samas toimub valgu pidev metüleerimine CheR-i poolt. Seega metüleeritakse positiivse stimulatsiooni korral enamus saite. Negatiivse stimulatsiooni puhul on aga ainult vähesed saidid metüleeritud, kuna sel juhul on CheB aktiveeritud. MCP valkude metüleerimisega kaasneb rakkude adapteerumine. Kui MCP retseptorvalk on metüleeritud, väheneb selle afiinsus atraktandile. MCP valkude metüleerimine kutsub esile vastupidise efekti kemoatraktandi seondumisele see soodustab CheA autofosforüleerumist ning viburite pöörlemine lülitub CCW suunalt CW suunale. Selleks, et laguneks retseptori kompleks CheW ja CheA-ga, nii et viburid hakkaksid uuesti pöörlema CCW suunas, on vaja kõrgemat atraktandi kontsentratsiooni. Seega võimaldab adapteerumine rakkudel otsustada, kas liikuda suunatult edasi või püsida paigal
annaabi.ee 
