Atp ehk adenosiintrifosfaat Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil metabolismis Elutegevuseks vajalik energia Sünteesiprotsesside lähteaine saamine ATP molekuli ehitus: Enamus loomi on heterotroofid, samuti surnud orgaanilisest ainest lämmastikalus adeniin toituvad seened saprotroofid
Atp - d ei sünteesita. elektronide ülekandel vabanev energia eraldub soojusena nt. ainevahetushaiguste korral, türeotoksikoos- kilpnäärme ületalitlus 107. Kuidas toimub tsütosoolis sünteesitud valkude liikumine mitokondrisse, milline on mitokondrisse liikuva valgu signaaljärjestus? Transport toimub translatsiooni järgselt.
Atp - s talletunud energia (29 kJ/mol ehk 7 kcal/mol) vabaneb uuesti hüdrolüüsis, kusjuures tekib ADP. Vabanenud energiat kasutatakse energiakulukates sünteesiprotsessides.Peale selle etendab ATP olulist osa aminohapete ja nukleotiidide aktiveerimisel ning rasvhapete sünteesimisel ja lagundamisel.
Atp - d toodetakse kogu aeg. Iga minut kasutatakse ära 3*85 g ATP-d. Kui ATP süntees katkeb on rakus energiat 4-5 sekundiks (ehk kui ATP süntees katkeb, on organism 4-5 sek pärast surnud). kui ATP-d ei kasutata ära, siis see laguneb ise ära. ATP taastootmine: - Kreatiin-fosforhappe mehhanism.
Atp on adenosiitrifosfaat, lämmastikualus adeniin, sahhariid desoksriboos või riboos * tekib taimedel fotosünteesi alguses * tekib hingamisprotsessis * tekkekoht tsütoplasmavõrgustik või mitokonder Kasutamine: ainete sünteesiks, elundite trantsport, mõtte protsessid, liikumine, temp.
Atp - keskne molekul raku energeetikas GTP - peamine energiaallikas valgu sünteesis CTP - oluline metaboliit fosfolipiidide sünteesis UTP - suhkrute aktiveerija polüsahhariidide sünteesis Desoksünukleosiid-5’-trifosfaadid (dNTP) on substraati- deks DNA molekulide sünteesil.
Atp - energiat kasutatakse rakkudes füsioloogilis- biokeemilisteks protsessideks, taimede kasvuks ja arenguks, mineraalainete hankimiseks mullast jne. Toimuvat reaktsiooni kirjandab valem: C6H12O6 + 6O2 → 6CO2 + 6H20 + energia puittaimede hingamist mõjutavad mitmed tegurid.
Atp - st (kokku piisab kuni 10 sek.) - ATP/KP süsteem Hapnikku ei ole vaja ja piimhapet ei teki (nim alaktaadiliseks anaeroobseks süsteemiks) 2. anaeroobse glükolüüsi käigus tekkiv ATP (2ATP-d 1glükoosi molekuli kohta) Nim. glükolüütiline süsteem Tekib piimhape.
Atp - G-aktiin, ADP-G-aktiin, ATP-F-aktiin ja ADP-F-aktiin. Neist levinumad on ATP-G-aktiin ja ADP-F-aktiin. Mg, K, Na ioonide juuresolekul lahuses G-aktiin polümeriseerub F-aktiini pikkadeks ahelateks ATP hüdrolüüsumisega. Monomeerid asetsevad ahelates helikaalselt.
Atp – adenosiintrifosfaat on makroergiline ühend (energiarikas), koosneb N-alusest, riboosist ja 3P rühmast (vt lk 87). Energia kandub edasi viimase fosfaatrühma äraandmisel! Makroergilised ühendid on veel: GTP, CTP, UTP – neid kasutatakse RNA sünteesiks.
Atp - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Laktoos ehk piimasuhkur Kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka.
Atp - universiaalne energia ülekandja (edeniintrifosfaat) ATP on nukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest (adeiin), süsivesikust(riboos) ja 3 fosfaat rühmast. Osaleb biomolekulide tekkel, ainete aktiivsel trantspordil, lihasrakkude töös.
Atp - adenoniintrifosfaat; makroergiline ühend, mida kasutavad kõik organismid, orgaanilised ained, millesse salvestunud energiat saab kasutada sünteesiprotsessides. Koosneb lämmastikalustest, süsivesikust ka 3st fosfaatrühast.
Atp - aasina töötav peaosa ongi just see, mis seostub mikrotuubulite või aktiinifilamentidega ning kus toimub konformatsiooniline muutus ja mis viibki mootorvalgu nihkumisele kas mikrotuubuli või aktiinifilamendi suhtes.
Atp – adenosiintrifosfaat, tal on kolm osa: esimene adeniin, teine osa riboos ja kolmas kolm fosfaatrühma. Fosfaatrühmad eralduvad väga kergesti, mille käigus tekib esmalt ATP’st ADP.
Atp - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõikide rakkude metabolismis N-alus(adeniin)-süsivesik(liboos)-p~p~p (~ makroergiline side, mille lõhkumisel vabaneb
Atp - s talletunud energia (29 kJ/mol ehk 7 kcal/mol) vabaneb uuesti hüdrolüüsis, kusjuures tekib ADP. Vabanenud energiat kasutatakse rasvhapete sünteesimisel ja lagundamisel.
Atp - st vabanenud energia muudab müosiini kuju, nii et see seostub uue G-aktiiniga, üks või kaks kohta kaugemal algsest, nüüd on müosiinil potentsiaalne energia.
Atp - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana
Atp - d siduvaid transportereid nimetatakse nende sarnast ATP saiti sisaldava järjestusmotiivi põhjal ka ABC (ATP binding cassette) perekonna transporteriteks.
Atp e. Adenosiintrifosfaat, koosneb lämmastikalusest, ribosoomist ja 3 fosfaatrühmast Fotosüsteem II- kasutab molekulide lagundamiseks ergastunud elektronide
Atp - (Agreement of Transportation Perishable) - Kiirestiriknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellel veol kasutatavate eriveovahendite kokkulepe
Atp fosfaadijäägid on ülekantavad alkoholide hüdroksürühmadele, happerühmadele ja amiidirühmadele, kusjuures tekkivad energiarikkad keemilised ühendid.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.