(18741951) Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole muusika arengulugu. Iseõppija Looming I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) Sümfooniline poeem "Pelleas ja Mélisande" ( võtab kasutusele kvartharmoonia). Sümfooniline kantaat "Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele Jõuab atonaalsuseni ( helistikest loobumiseni) järkjärgult. Lühiooper "Ootus" ise nimetas seda "Hirmuunenäoks". ( Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine). Melodraama "KuuPierrot" naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATONAALSE PERIOODI TIPPTEOS! ... Kõnelaul vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides.
· Inimese konflikt ümbritseva maailmagamäss, jõuetus, äärmuslikud meeleolud, emotsioonid, deemonlikud jõud. · Esimese maailmasõjaeelne katastroofiaimdus, turvatunde kadumine. Muusika · Üldjoontes on võimalik 20. Sajandi Eurooma muusikaloos eristada 2 voolu: 1. Prantsuse suund , mis hoidis kinni tonaalse harmoonia traditsioonist. Oli huvitatud instrumendi kõlavärvidest. 2. Saksa suund, mis näitab ajaloolist arengut hilisromantilisest muusikakeelest atonaalsuseni, mille ksitlemiseks loodi ka uued tehnilised võtted. · Muusikas avaldusid ekspressionistlikud tendentsid juba Gustav Mahleri sümfooniates ja R. Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekspressionism muusikas alles Arnold Schönbergi loomingus.
ahastust, lootusetust. ARNOLD SCHÖNBERG (1874-1951) · Austria helilooja · Oli I Stordcinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20.saj I poole muusika arengulugu · Iseõppija · LOOMING: o I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) o Sümfooniline poeem ,,Pelleas ja Melisande" o Sümfooniline kantaat ,,Guere laulud" II periood. Jõuab atonaalsuseni (helistikest loobumiseni) järk-järgult Lühiooper ,,Ootus" ise nim seda ,,hirmunund olek" o Kõnelaul vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpselt rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligikaudselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides. o .... MUUSIKA USAS 20. SAJANDI I POOLEL · Jazzi esiletõus (levik üle terve maailma, heliplaaditööstuse tekkimin) · Angloameerika popkultuur (tantsu- ja bigmändide muusika) GEORGE GENSHWIN
Arnold Schönberg (1874-1951) · Austria helilooja · Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole muusika arengulugu · Iseõppija Looming: · I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) · Sümfooniline poeem ,,Pelleas ja Melisande" (võtab kasutusele kvartharmoonia) · Sümfooniline kantaat ,,Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atoonaalsusele · Jõuab atonaalsuseni (helistikest loobumiseni) järk-järgult · Lühiooper ,,Ootus" ise nimetas seda ,,Hirmuunenäoks". (Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine). · Melodraama ,,Kuu-Pierrot" naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATONAALSE PERIOODI TIPPTEOS! · Kõnelaul vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides. III periood seeriatehnika · Jõuab dodekafooniani
Arnold Schönberg (1874-1951) Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole muusika arengulugu. Iseõppija Looming: I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) Sümfooniline poeem "Pelleas ja Mélisande" ( võtab kasutusele kvartharmoonia). Sümfooniline kantaat "Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele Jõuab atonaalsuseni ( helistikest loobumiseni) järk-järgult. Lühiooper "Ootus" ise nimetas seda "Hirmuunenäoks". ( Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine). Melodraama "Kuu-Pierrot" naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATONAALSE PERIOODI TIPPTEOS! Kõnelaul vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides. Kolmas periood Jõuab dodekafooniani.
Mahleri ja Straussi sümfoonilise orkestratsiooni. Tekst on võetud Taani kirjaniku Jacobseni poeemist, mis räägib kuningas Waldemari ja neiu Tove armastusest. II Üleminekuperiood Shönberg loobub gigantomaaniast ja kirjutab hoopis kammerteoseid. Sellel ega ka järgmisel perioodil ei kirjutanud ta orkestri suurvorme. Küll aga vokaalseid lavalisi suurvorme. Antud perioodil on märgatavad ekspressionistlikud tendentsid. See on vaheetapp atonaalsuseni. Dissonants, sagenevad kromatismid viisid helistikutunnetuse nõrgenemiseni ja lõpuks kadumiseni. Esimese atonaalse teose kirjutas ta 1909 "Kolm klaveripala". Samal aastal kirjutas ta lühiooperi nimega "Ootus". Naisest, kes kujutleb oma kallima tapmist või meenutab seda. Sisemonoloogist ei selgugi, kummaga on tegu. Shönberg avas selle teosega ekspressionistliku teatri uksed. Ooperi muusika lähtub monoloogilise teksti süntaksist. Orkester on suur, kuid orkestratsioon üsna hõre.
• I vaatus – reaalsus. Paul armub Mariettasse, kes meenutab tema endist naist. • II vaatus ja III algus – unenägu • III vaatus – Paul kägistab Marietta – tuleb välja, et see oli siiki unenägu. • Sümbolistlik tekst – nõuab kujundlikku lavastust. 4. Schönberg ja ekspressionistlik muusikateater (“Ootus”, “Õnnelik käsi”). Schönberg ja Kandinsky. Arnold Schönberg (1874–1951) Juudi soost Austria helilooja. 1908. a. jõudis atonaalsuseni. Esimene tõeline modernist. Sõna atonaalsuse asemel soovitas Schönberg kasutada sõna: „dissonantsi emantsipatsioon“ (dissonantsi iseseisvumine) Ajavahemikus 1908-10 maalis Shönberg ligi 70 pilti, üheks ajendiks pinged isiklikus elus. Suhtles ekspressionistlike kunstnikega. Nt Vassili Kandinsky (vene päritolu) Abstrakste maalikunsti rajaja. Kirjutas filosoofilisi töid. Oli Schönbergiga kirjavahetuses. Kandinsky hindab väga Shönbergi maale. (K
annaabi.ee 
