Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"atlantikumi" - 3 õppematerjali

Eesti taimed ja taimekate
14
doc

Eesti taimed ja taimekate

viimasel kahel sajandil olnud keskmiselt kolm liiki aastas. Umbes 700­800 aastat tagasi sagenesid eriti külmad talved (väike jääaeg). 9. sajandi keskpaigast muutus kliima jälle natuke pehmemaks. Elustiku mitmekesisuse suurenemisel võib eristada kolme märgatavamat liigirikkuse tõusu: a) Arktilisel kliimaperioodil (13 000 BP) mandijääst vabanenud maismaa koloniseerimine tundra- ja avakoosluste taimedega, b) Atlantikumi alguses (8000 BP) seoses kliima soojenemise ja merelisemaks muutumisega. Samasse aega jääb Litoriinamere kujunemine, mil soolase merevee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus, c) Subboreaali keskosas (ca 4000 BP) seoses ulatuslikuma karjakasvatuse ja põllunduse algusega, mil suurenes inimkaaslejate liikide osatähtsus. Viimase liigirikkuse tõusuga käib kaasas mõningate inimpelglike pärismaiste liikide kadumine. Metsatüübid

Bioloogia → Eesti taimestik ja selle...
107 allalaadimist
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

hirve ja metskitse arvukuse miinimumini. Eestisse saabus rändrott. 19. saj keskpaigast muutus kliima pehmemaks ­ suurenesid põdra ja metskitse populatsioonid, vähenes pruunkaru ja hundi arvukus. 19. saj saabus Eestisse halljänes. o Elustiku mitmekesisuse suurenemine: · Arktiline kliimaperiood: mandrijääst vabanenud maa koloniseerimine tundra- ja avakoosluste taimedega. · Atlantikumi alguses: kliima soojenemine/merelisemaks muutumine. Soolase vee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus. · Subboreaali keskosas: karjakasvatus/põllundus > inimkaaslejad liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine. · Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. o Tsirkumpolaarsed: hall lepp o Tsirkumpolaarsed rannikutaimed: randseahernes o Euraasia: lehitu pisikäpp

Bioloogia → Eesti taimestik ja selle...
359 allalaadimist
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

lumerohked talved, jahipidamine ja huntide suur arvukus viis metssea, hirve ja metskitse arvukuse miinimumini. Eestisse saabus rändrott. 19. saj keskpaigast muutus kliima pehmemaks – suurenesid põdra ja metskitse populatsioonid, vähenes pruunkaru ja hundi arvukus. 19. saj saabus Eestisse halljänes. o Elustiku mitmekesisuse suurenemine:  Arktiline kliimaperiood: mandrijääst vabanenud maa koloniseerimine tundra- ja avakoosluste taimedega.  Atlantikumi alguses: kliima soojenemine/merelisemaks muutumine. Soolase vee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus.  Subboreaali keskosas: karjakasvatus/põllundus > inimkaaslejad liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine.  Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. o Tsirkumpolaarsed: hall lepp o Tsirkumpolaarsed rannikutaimed: randseahernes

Loodus → Loodusteadus
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun