Atesteerimisel on nõuded haridusele, kogemustele, teadmistele ja oskustele ning isiksuseomadustele. Atesteeritakse ametnikke ja ametnikukandidaate ning atesteerimisvormid on seotud: - perioodilise atesteerimisega - edutamisega - avaliku konkursiga - ametinike reservi arvamisega. Atesteerimisperioodiks loetakse perioodilist atesteerimist, mis toimub üks kord kolme aasta jooksul. Atesteerimisperiood sisaldab ka juhi alluva iga-aastaseid vestlusi. Ametnikke atesteerivad komisjonid ning nende moodustamise kord aon sätestatud seadusega. Komisjoni peab kuuluma vähemalt 5 liiget, töövormiks on koosolek, mis protokollitakse. Atesteeritavale ametnikule avatakse atesteerimisleht, mille vorm ja töitmise juhendi kehtestab Vabariigi Valitsus. Atesteerimise ajast, kohast ja viisist (vestlus, eksam, test) teatatakse ette kirjalikult vähemalt kaks nädalat. Komisjon teeb atenteerimise otsuse kolme päeva jooksul ja teatab tulemustest otsuse
õigust hüvitusele. 12. Avalikud teenistujad Teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks 2) abiteenistujateks 3) koosseisuvälisteks teenistujateks 13. Ametniku teenistusse võtmine Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. 14. Ametniku atesteerimine Isiku atesteerimine käesoleva seaduse tähenduses on tema töötulemuste ja ametikohal esitatavatele nõuetele vastavuse hindamine. Atesteeritavad isikud: (1) Konkursi- ja atesteerimiskomisjonid atesteerivad: 1) ametnikke üks kord kolme aasta (atesteerimisperiood) jooksul; 2) ametnikke, kelle suhtes on tehtud edutamisettepanek käesoleva seaduse § 29 1. lõikes nimetatud ametikohale; 3) [Kehtetu - RT I 1998, 110, 1809 - jõust. 1. 01. 1999] 4) ametnikukandidaate, kui ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras; 5) ametnikuna teenistuses mitteolevaid isikuid, kes taotlevad ametnike reservi arvamist.
annaabi.ee 
