triumfirongkäikude järgsetel joomapidudel pseudoülistavalt triumfilauludena. Rooma komöödiates esineb massiliselt festsenniine jäljendavaid vaidlemisstseene ehk sõnasõdu, nt Plautuse komöödias Amphitruo lausa 14. Teine itaalia kultuuris levinud ja mantlikomöödiat mõjutanud improvisatsiooniteatri vorm on atellaan (fabula atellana), sisult rahvalik jant kindlate negatiivsete tegelaskujudega, kellest ükski polnud sümpaatne (veiderdaja, õgard, küürakas, tobu jne). Atellaanidest võetud joon on ka arvukate peaaegu lahendamatute süzeeliinide põimimine Rooma komöödias ning traagiliste müütide käsitlemine koomilises võtmes 103. Mis on proloog ja mille väljendamiseks Rooma komöödia autorid seda kasutasid? Kõneleb mõni tegelastest, tegevusväline jumal, allegooriline või anonüümne kuju. Publikule anti põhiandmed näidendi kohta ja eesmärgiks viia publik tegelaste suhtes kõrgemasse positsiooni meelelahutusefekt tegelaste eksituste läbinägemisest. 104
ja arhailiste improvisatsiooniteatri vormide eeskuju. Festsenniinid olid rahvapärased pilkelaulud, mida esitati pulmades jm pidustustel vastulauludena. Vaidlemisstseenid ja koomilised sõnasõjad, kus kasutati vigaseid suhtlemisstrateegiaid, jõudsid ka rooma komöödiasse. Teine improvisatsiooniteatri vorm, mida rooma komöödia kasutas, olid atellaanid, mis oli rahvalik jant kindlate negatiivsete tegelaskujudega (sellest kasvas hiljem välja commedia dell'arte). Atellaanidest on Rooma komöödiasse tulnud obstsöönsed teemad seoses armastusega ja moraalidefitsiit. Plautuse komöödia ,,Amphitruo" on tegelikult moraalitu tükk just atellaanlike elementide pärast, sest jumalad teevad selles inimestega inetuid tegusid ja kannatajate tunnete vastu ei tunne keegi huvi. 103. Mis on proloog ja mille väljendamiseks Rooma komöödia autorid seda kasutasid? Proloog on lavastuse osa, mil kõneleb mõni tegelastest, tegevusväline