Ateismist Eestis
ning ta tegutses kommunistide suunamisel. Seega oli tegu EKP katsega
propageerida oma ideoloogiat legaalse ühingu varjus. Märkimisväärne on siin
see, et esperantot käsitleti ühingus “mitte sihi, vaid abinõuna”. See on üks-
üheselt aplitseeritav ka ateismile ning kinnitab veendumust ateismi kui vahendi
rolli kohta Eestis.
Üldiselt oli EW-aegne ateistlik argumentatsioon jõhker ning argumenteeritud
arutelust oli asi kaugel. Toonastest ateistlikest tekstidest võib välja lugeda nii
kleerikute kui ka usklike-vastasust, valdavalt aga on teravik suunatud siiski
konkreetselt kiriku kui organisatsiooni vastu. Võib märgata ka võitlust riigi ja
kiriku lahutamiseks ning usuõpetuse vastu. Erandiks on siin “Humanitase”
seisukohad.
Ateistliku selgitustöö tulemuste hindamine iseseisvusaja lõpuks on aga raske ning
erinevaid seisukohti on palju. Igal juhul on enamvähem selge, et ajakirjandus oli
annaabi.ee 
