Ateismist Eestis
keda koolitasid teadusliku ateismiga tegelejad, ei küündinud esimese tasemeni,
sest hariduse suund oli populaarteaduslik, ette nähtud laiade inimgruppide
veenmiseks ja valgustamiseks, mistõttu argumentatsiooni tase arusaadavalt
kannatas. Jääb mulje, et enamike lektorite versioonis oli tegu tüüpiliste
loodusteaduslike “tõestuste” ja “ümberlükkamistega” pikitud religiooni- ja
kirikuvastasusega.
Teadusliku ateismi ja teiste teaduste seose kohta märgib ateismiuurija Kääriäinen,
et kogu religiooni ja mitte ainuüksi ta dogmasid ei saa tühistada ainult
loodusteaduste infole tuginedes. Ta peab ateismi mingil määral sünteetiliseks
teaduseks ja nimetab veel, et teaduslik ateism ei loo maailmavaatelist
informatsiooni ise, vaid võtab selle teistelt teadustelt.
Teaduslik ateism on üldjoontes jagatud järgmisteks alaliikideks: 1. Religiooni
teaduslik uurimine a) religioonifilosoofia b) religioonisotsioloogia c)