Hernando, Juan Pizarro ja Francisco Martín de Alcántara. Aastal 1532 kui Pizzarro ja Diego tagasi Põhja- Ameerika rannikule läksid olid neil kaasas 160 meest ja 37 hobust. Nad maandusid praegusele Equadori rannikule. Aastaks 1532 olid nad tagasi Tumbeses aga see ei olnud endine. See oli maatasa tehtud. Nimelt oli sealt üle käinud kodusõda November 1532. Pizarro käskis oma meestel minna sisemaale. Sealt ootas neid üks paraja suurusega linn Cajamarca. Nende õnneks oli seal keiser Atahualpa. Ning veelkord nende õnneks ei pidanud keiser neid ohuks. Keiser oli seal ,sest ta nautis oma võitu Huáscar üle. 16. Novembril 1532 nõustus Atahualpa Pizarroga kohtmast. Seal ründasid hispaanlased raevukalt inkasid. Nad vangistasid nende keisri. Inkad pakkusid ,et nad täidavad toa pooleldi kullaga ja kaks korda hõbedaga. Hispaanlased olid muidugi nõus. 29. Juunil aastal 1533 tapsid hispaanlased keisri ,sest nende kõrvu oli tulnud jutt ,et inkad plaanivad rünnakut nende vastu.
sajandi keskpaigani Viimane inkade linnus vallutati hispaanlaste poolt aastal 1572 Ühiskond Riigikeeleks oli ketsua keel. 1527. aastaks oli populatsioon umbes 20 miljonit Juhtimisvorm: Monarhia Ülemvalitseja tiitel oli Sapa Inka - "Püha Inka", teda peeti päikesejumal Inti otseseks järeltulijaks. Sapa Inca · 14381471 Pachacuti · 14711493 Túpac Inca Yupanqui · 14931527 Huayna Capac · 15271532 Huáscar · 15321533 Atahualpa Pildil: Inkade riigi üheksas valitseja Pachacútec Yupanqui, kes oli võimul aastail 14381471. Ühiskond Rikas ja kõrgelt arenenud impeerium. Keskuseks Cuzco Neil olid suurepärased ehitusoskused. Elasid müüridega kaitstud linnades. Oskasid hästi niisutussüsteeme ja sillutatud teid rajada Ehitasid ka ripp- ja kivisildu Välimusest: Mehed olid keskmiselt 1.57m ja naised 1.45m pikad, tume nahk, tumedad silmad, tumedad juuksed.
a paiku Chimu riigi. Topa jätkas impeeriumi laiendamist pärast seda, kui temast oli 1471.a saanud kümnes sapa inka. Järgneva 15 aasta jooksul jätkas ta lõunasuunalisi vallutusretki ning laiendas hiljem oma riiki ka põhja ja lääne poole. Topa ehitas palju teid ja linnu. Tema poeg Huayna Capac, sapa inka 1493. aastast, laiendas impeeriumi ja ehitas teise pealinna Quito. Kui ta 1525.a suri, jagati inkade riik tema kahe poja vahel: Huascar valitses lõunas ning Atahualpa põhjas. Riigi jagamine viis veidi aega enne hispaanlaste saabumist 1532.a kodusõjani. Kasutades nutikalt ära olemasolevaid teid ning inkade omavahelist tülitsemist, hävitasid hispaanlased impeeriumi 1535. aastaks. Kultuur Inkade ühiskond jõudis väga heale tasemele, töötati välja leidlik viis, kuidas järskudel mäekülgedel põldu harida ja mägisele kõrgustikualale sildu, teid ja linnu ehitada
pseudovõlvid, lubimört 2. KONKISTADOORID Hispaania kuninga nimel tegutsenud vallutajad Kesk ja Lõuna Ameerikas - 1519 vallutab Hernan Cortez Mehhiko (asteegid) 670 meest, 11 laeva (kaasas 16 hobust, 10 raske ja 4 kergesuurtükki) pealinna Tenochetilani vallutamine kuningas Montezuma aarded - 1532 vallutab Francisca Pizarro Peruu (inkad) 100 sõjameest, 62 hobust inkade valitseja Atahualpa tapmine 3. Ameerika elanike orjastamine ja hävitamine §28 Humanism ja renessanss 1. RENESSANSS XIV XV saj Itaaliast alguse saanud uus kodanlik kultuur, mis võttis aluseks inimese (humanism) ja mis tähendab antiikkultuuri taassündi - HUMANISM XV XVI saj mõiste ladina keelsest sõnast humanus = inimlik, maailmavaade, mis tähendas inimese olemist hariduse, teaduse ja üldse maailma keskpunktis 2
peagi jumala nimbuse ning oli sunnitud suurte kaotustega lahkuma. Pärast ägedaid võitlusi vallutas ta linna 1521. aastal tagasi. Tenochtitláni varemetele rajati hiljem Mexico linn. Cortésist sai Uus- Hispaaniaks nimetatud koloonia esimene kuberner. Aastakümme hiljem alustati tänapäeva Peruu alal asunud inkade riigi alistamist. Kasutades ära kahe valitsejasoo rivaliteeti, vallutas Francisco Pizarro 1532. aastal inkade pealinna Cuzco. Inkade valitseja Atahualpa suleti vangikongi. Kuigi Pizarro lubas valitsejale elu, kui viimane laseb oma vangikongi ülessirutatud käe kõrguselt kulda täis kanda, ei päästnud ei kullakoorem ega ristiusu vastuvõtmine Atahualpa elu, kes Pizarro korraldusel ikkagi tapeti. Suhteliselt väikeste jõududega hõivasid hispaanlased lühikese ajaga tohutu maa-ala. Lisaks sõjalisele üleolekule, sealhulgas oluliselt paremale relvastusele oli eurooplaste eeliseks kommunikatsiooni kontrollimine Uuel Mandril
annaabi.ee 
