Kuidas mõjutas Nõukogude Liit Eesti majandust
omale linnaõigused. Eestis hakati tootma üleliiduliselt vajalikke tooteid, näiteks
puurtorne ja masinaid. Kogu toodang veeti Nõukogude Eestist välja ning Eesti ei
saanud sellisest majanduspoliitikast suuremat tasu.
Üleminekul käsumajandusele kasvas võõrtööliste sissetung märgatavalt ja Eesti
elanike arv kasvas nende arvelt 170 tuhande inimese võrra. Enamik neist olid
venelased, kes tõid kaasa endaga vene kultuuri ja keele, luues siin vene
asutuspiirkondi. Enamus inimesi hakkasid asuma linnadesse elama. Maalt linna
asunud eestlaste ja võõrtööliste vahel tekkis keelebarjäär. Paljudes kohtades ei
saanud enam eesti keelega igapäevaseid toimetusi tehtud. Võõrtööliste asemel oleks
võinud kasutada eestlasi, pakkudes neile tööd, mitte anda tööd väliselanikele. Nii
oleks ka majandus kiiremini arenenud ja elatustase oleks parem olnud, aga see ei
sobinud venestamispoliitikaga.