NB! Üheaegselt ei tohi isik kuuluda sama äriühingu juhatusse ja nõukogusse! 7. Osakapital Algkapital ehk algne osakapital on rahaliselt mõõdetav väärtus, mis asutamise hetkeks peab äriühingul varana olema. Minimaalne osaühingu (osa)kapital on 40'000 krooni, kuid see võib olla suurem, vastavalt osanike vajadusele ja soovidele. Osakapitali sissemakse võib olla · rahaline sissemakse on lihtsaim viis algkapitali sisse maksta, see lihtsustab ja kiirendab asutamisprotsessi märgatavalt. Rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingu nimel pangaarve (stardikonto). Sinna arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse; · mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö, kuid võivad olla näiteks väärtpaberid. Elektroonilise registreerimise kiirmenetluse korras aktsepteeritaksegi ainult rahalist sissemakset,
läheb, ei tasu sisse maksta osakapitalina, sest seda summat on osanikel hiljem keeruline ettevõttest tagasi saada. Soovitus on lisaraha (ehk summa, mida vajatakse täiendavalt osakapitalile) ettevõttesse sisse maksta pigem näiteks omanike laenuna, mille hiljem, kui ettevõttel paremini minema hakkab, saavad omanikud lihtsamini ettevõttest tagasi. Osakapitali sissemakse võib olla · rahaline sissemakse on lihtsaim viis algkapitali sisse maksta, see lihtsustab ja kiirendab asutamisprotsessi märgatavalt. Rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingu nimel pangaarve (stardikonto). Sinna arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse; · mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö, kuid võivad olla näiteks väärtpaberid. Mitterahalise sissemakse hindamise kord on ette nähtud põhikirjas.
seadusandliku erimenetluse kohaselt määruste abil asutada Eurojusti põhjal EP. EP-l on, vajaduse korral koostöös Europoliga, pädevus liidu finantshuve kahjustavate kkuritegude uurimiseks ning nende kuritegude täideviijate ja osavõtjate vastutusele võtmise tagamiseks. EP täidab liikmesriikide pädevates kohtutes nende kuritegude puhul prokuröri ülesandeid. Aluslepingute regulatsioon on väga üldine, sätestaes küll EP asutamisprotsessi, kuid selle tegevuse piiritlemine on hägune ning midagi ei öelda EP struktuuri kohta – 2012.a magistritöö. Hetkel kollegiaalne struktuul enam-vähem paigas. Euroopa vahistamismäärus Euroopa vahistamismäärus on kasutusel alates 2004. aastast. Vahistamismäärus on ühe Eli liikmesriigi õigusasutuse taotlus, et teine liikmesriik võtaks isiku vahi alla ja annaks ta esimesele liikmesriigile üle kohtu alla andmiseks või vabadusekaotsuliku karistusliku või
annaabi.ee 
