Osaühing on äriühing, kus osanik ei vastuta ühingu kohustuste eest ning osaühing astutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühingu võib asutada rohkem kui üks isik, kes on füüsiline või juriidiline isik ning asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Notariaalset tõestatud asutamislepingu või otsuse alusel, millele lisatakse asutamise lisadokumendi (osaühingu põhikiri) ja mis seejärel esitatakse Äriregistrile kande tegemiseks. Asutamislepingusse märgitakse asutatava ühingu ärinimi, mis peab olema vastuolus heade kommetega ning see peab olema teistest Eesti ettevõtetest selgelt eristatav ning ei tohi kahtluse alla seada ettevõtja tegevust/ tegevusala. Osaühingu positiivseteks külgedeks on osanike piiratud vastutus ja äri stabiilsus. Osaühingu negatiivseteks külgedeks on, et osaühingut on keeruline luua ning ta nõuab rohket paberimajandust ning finantseerimist (ühingu loomiseks võetakse laenu,mida ei ole kerge
Komisjoni presidendi Jacque Delorsi järgi nime saanud Delorsi viie aasta eelarvekava nägi ette kahekordistada EÜ kulutusi regionaalpoliitikale (Weidenfeld, Wessels 1999). Kulutuste suurenemine tõi peamiselt kasu lõunapoolsetele liikmesriikidele. Euroopa Liidu seadusandlusesse on regionaalne tasand sisse toodud Euroopa lepinguga, s.o alles 1992. aastal. Peatükk käsitleb seadusandlust regionaalse tasandi seisukohalt tulevikuperspektiivis seoses Amsterdami lepinguga. Euroopa Ühenduse asutamislepingusse lisati majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse (kohesiooni) mõiste (art 130a 130e = uus 158 - 162) ja seega muudeti sotsiaalmajanduslik ühtekuuluvus ELi ametlikuks poliitikaks ning saavutas sellega kindla koha ja taseme ühenduse esmases õiguses. Euroopa Ühenduse asutamislepingus on ära toodud ka Regioonide Komitee loomine see punkt toodi sisse 1992. aastal seoses Maastrichti lepingu sõlmimisega ja on Ühenduse asutamislepingus art 198a (Euroopa Liit 1998, 6).
Näiteks hulgimüügiettevõte, kellel on laod Tallinnas ja Tartus, peab mõlemad tegevuskohad registreerima majandustegevuse registris, esitades vastavad taotlused nii Tallinna kui Tartu omavalitsusüksustele. 3. Tegevusala Alates 2008 aastast on ettevõtjal asutamisel kohustus valida endale üks põhitegevusala. Ettevõttel on õigus tegutseda ka kõigis teistes valdkondades, kuid neid ei ole vaja näidata ega teatada. Põhitegevusala tuleb kanda põhikirja ja asutamislepingusse ning teatada äriregistrile. Tegevusala peab vastama Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK) toodud valdkondadele. EMTAK koos selgitustega on kättesaadav nii paberil kui võrguväljaandena, eesti ja inglise keeles, aadressil 4. Tegevusluba ja litsents Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks.
Aktsiaseltsi eelised: Võimalus ettevõte börsile viia Kaasata palju aktsionäre Sobib suuremate projektide elluviimiseks Aktsionäridel puudub isiklik varaline vastutus aktsiaseltsi kohustuste eest. Usaldusühing Minimaalne algkapital- määratakse ühingulepinguga. Minimaalne asutajate arv- vähemalt 2 asutajat. Juhtimine- kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad. Juhtimise üksikasjad pannakse asutamislepingusse kirja. Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut esindada, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastutus- Täisosanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja usaldusosanik vstutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusosanik peab olema, muidu muutub täisühinguks. Täisühing 1. Minimaalne algkapital- määratakse ühingulepinguga. 2. Minimaalne asutjate arv- vähemalt 2 asutajat. 3. Juhtimine- kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad
1987) II periood EÜ esimene keskkonnaprogramm Lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnalast pädevust Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive · Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ · jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ · Linnudirektiiv 79/68/EMÜ · jne Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) III periood Nimetatud Aktiga lülitati EMÜ asutamislepingusse eraldi jaotis "Keskkond" · Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid · Piiritlesid EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris · Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted · Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni IV periood
ja võetakse aluseks äriühingule ametlike teadete ja igapäevases äritegevuses tavaposti saatmisel. Ühel äriühingul saab olla ainult üks asukoht ja seda iseloomustav aadress. 3. Tegevusala Alates 2008 aastast on ettevõtjal asutamisel kohustus valida endale üks põhitegevusala. Ettevõttel on õigus tegutseda ka kõigis teistes valdkondades, kuid neid ei ole vaja näidata ega teatada. Põhitegevusala tuleb kanda põhikirja ja asutamislepingusse ning teatada äriregistrile. Tegevusala peab vastama Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK) toodud valdkondadele. EMTAK koos selgitustega on kättesaadav nii paberil kui võrguväljaandena, eesti ja inglise keeles, aadressil. 4. Tegevusluba ja litsents Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks.
kodulehekülge ning Euroopa Liidu institutsioonide teatmikku. 1. Euroopa Parlament 1.1. EP loomine 1951. aastal allkirjastati esimene leping, millega loodi parlamentaarne assamblee, hiljem nimetati see ümber Euroopa Parlamendiks. Lepingu eesmärk oli koostöö tegemine ühiste eesmärkide nimel. Järgmiste lepingutega lepiti kokku uutes koostöövaldkondades ning parandati ELi institutsioonide tööd. Liikmesriikide arv on kasvanud esialgsest kuuest 27-ni. Näiteks Euroopa Majandusühenduse asutamislepingusse lisati põllumajanduspoliitika ning Nice´i lepinguga reformiti ELi institutsioonilist struktuuri. 1.2. EP struktuur Euroopa Parlamendi struktuur jaguneb juhtorganiteks, komisjonideks ja delegatsioonideks, fraktsioonideks ning Euroopa tasandi erakondadeks. 1.2.1. Juhtorganid Juhtorganiteks on juhatus, mis koosneb presidendist ja 14-st asepresidendist. Esimeeste konverents, kuhu kuulub president ja fraktsioonide esimehed. Viis kvestorit, kes vastutavad
mitmesuguste rahastamisvahendite kaudu, peamiselt struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kaudu. Ajavahemikul 20072013 on Euroopa Liidu regionaalpoliitika ELi suuruselt teine eelarvepunkt, millega seotud eraldiste kogusumma on 348 miljardit eurot. Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärk seati 1986. aastal, kui võeti vastu ühtne Euroopa akt. Maastrichti lepinguga (1992) kaasati regionaalpoliitika lõpuks otse EÜ asutamislepingusse Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) (2007-2013) Et ühtlustada Euroopa regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, määratakse käesoleva määrusega kindlaks meetmete liigid, mida võib rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). Määrusega kehtestatakse samuti ERFi ülesanded ja ERFist antava abi ulatus ajavahemikuks 2007-2013 muudetud ühtekuuluvuspoliitika lähenemise, piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa
peab mõlemad tegevuskohad registreerima majandustegevuse registris, esitades vastavad taotlused nii Tallinna kui Tartu omavalitsusüksustele. (Vt ptk Majandustegevuse registris registreerimine) 2.3. Tegevusala Alates 2008 aastast on ettevõtjal asutamisel kohustus valida endale üks põhitegevusala. Ettevõttel on õigus tegutseda ka kõigis teistes valdkondades, kuid neid ei ole vaja näidata ega teatada. Põhitegevusala tuleb kanda põhikirja ja asutamislepingusse ning teatada äriregistrile. Tegevusala peab vastama Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK) toodud valdkondadele. EMTAK koos selgitustega on kättesaadav nii paberil kui võrguväljaandena, eesti ja inglise keeles, aadressil http://www.rik.ee/emtak. 2.4. Tegevusluba ja litsents Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused
ole võimalik saavutada liikmesriigi tasandil. Amsterdami leping 2. oktoobril 1997. a kirjutati Amsterdamis alla lepingule, mis jõustus 1. mail 1999. a ning millega tehti ELi asutamislepingus järgmised olulisemad muudatused: - kolmanda samba alla kuulunud siseriiklikud küsimused ja õigusalane koostöö (asüüli-, immigratsiooni- ja ELi välispiiride kontrolli küsimused) viidi üle esimese samba alla ja inkorporeeriti EÜ asutamislepingusse. Kolmanda samba alla jäi vaid politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades. Selle muudatusega suurenes oluliselt ka Euroopa Parlamendi roll kõnealuses valdkonnas; - Amsterdami lepingule lisatud protokolli kaudu lisati ELi raamistikku Schengeni leping, mille eesmärgiks oli saavutada isikute vaba liikumine ELi territooriumil, kaotada üksikisikute kontroll sisepiiridel; Euroopa Liidu kolm sammast. Euroopa Liitu iseloomustavad kolm sammast.
tegevusala. Ettevõtte registreerimisel tuleb tegevusala määrata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori neljanda või viienda taseme järgi. Tuleb arvestada, et on olemas erinõuetega tegevusalad, millel tegutsemiseks on vaja taotleda tegevusluba või registreering. 2. Ettevõtlusvorm. Võrdle erinevaid ettevõtlusvorme, et otsustada, missugune on sinu jaoks kõige sobivam. 3. Äriühingule ärinimi. Ärinimi kantakse asutamislepingusse. Ärinime valik on üks olulisemaid samme ettevõtte loomisel. Meeldejääv ärinimi on edaspidi oluline turunduses. Ärinimi peab olema teistest ärinimedest selgelt eristatav. Ärinime valikule on seatud seadustega teatud piirangud, mistõttu tuleb seda õigel ajal kontrollida. Vastasel korral võib äriregister keelduda ärinime registreerimast. 4. Kaubamärk. Esmalt kontrolli selle kasutamise võimalust. Lisaks ärinimele on igal
osutamise vabadus, kaupade ning kapitali vaba liikumine ning vaba asutamisõigus. Pariisi tippkohtumisel 7-8.11.1972. aastal fikseeriti järgmised printsiibid/viis tarbija põhiõigust: - Õigus ohutusele ja tervisekaitsele - Õigus majandushuvide kaitsele - Õigus kahju hüvitamisele - Õigus koolitusele ja haridusele - Õigus huvide kollektiivsele esindatusele 07. veebruaril 1992, kui Euroopa Liidu asutamislepingusse lisati mitu tarbijakaitset sisaldavat sätet. EL lepingu artiklile 3 lisati täiendus, mille kohaselt hõlmab EL tegevus oma eesmärkide elluviimisel ka panust tarbijakaitse tugevdamisse. Nimetatud artiklis sätestati neli tarbijakaitse alusprintsiipi: a) Esimene alusprintsiip seob tarbijakaitse ühtse siseturu loomise meetmetega. b) Ühenduse õigus võtta vastu sellised meetmeid tarbijakaitse valdkonnas, mis ei ole otseselt seotud ühtse siseturu väljakujundamisega
piiratud vastutus - osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Seega on osaühing sobivaim äriühingu liik väikeettevõtjale. Osaühingu eelisteks on: · lihtne ja kiire registreerimine; · suhteliselt madal nõutud osakapital (2500 eurot); · puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest Enne osaühingu asutamist on vajalik valida ärinimi. Ärinime valik on üks olulisemaid samme ettevõtte loomisel. Ärinimi kantakse osaühingu asutamislepingusse ja seega peab see olema teistest ärinimedest selgelt eristatav. Ärinime valikule on seatud seadustega teatud piirangud. Ärinime sobivust saab eelenevalt kontrollida äriregistris (ariregister.rik.ee). Osaühingut on võimalik registreerida nii elektrooniliselt e-äriregistri ettevõtjaportaalis kui ka notari kaudu. Osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut, osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest
regulatsioon väga oluline just mitme osaniku või aktsionäriga äriühingu puhul. Ettevõtte elektroonsel asutamisel on asutajale välja pakutud põhikiri, mida tuleb kohandada oma ettevõttele. 1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad; 3) osakapitali kavandatud suurus; 4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; 5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; Asutamislepingusse kantakse ka asutajate valitud ärinimi. Asutamislepingus ja põhikirjas peab olema esitatud ettevõtte põhitegevusala, mis määratakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori järgi. 2. Pangakonto avamine ja kapitali sissemakse Pärast asutamislepingu või asutamisotsuse allkirjastamist saavad asutajad avada asutatava äriühingu pangakonto ehk nn stardikonto ning kanda sinna kapitali sissemaksed. Hiljem tuleb stardikonto pangas ümber vormistada ettevõtte pangakontoks. 3
lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnaalast pädevust võetu vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive keskkonnamõjude hindamine jäätmete raamdirektiiv linnudirektiiv ühtse Euroopa aktist Amsterdami lepinguni: lülitati EMÜ asutamislepingusse eraldi jaotis „Keskkond“ sätestati EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid piiritleti EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris sätestati EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted sõnastati liikmesriigid õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive keskkonnaõiguse taotlused:
Asutamislepingule kirjutavad alla kõik asutajad. Kui asutamislepingule kirjutab alla asutaja esindaja, peab talle selleks antud volikiri olema notariaalselt tõestatud (ÄS § 138 lg 4). Asutamislepingu ja põhikirja notariaalse tõestamise nõue tagab, et notar kontrollib eelnevalt asutamisdokumentide vastavust seadusega. Asutamisleping ja põhikiri peavad sisaldama ÄS § 138 lg-s 2 ja § 139 lg-s 1 ettenähtud miinimumtingimused. Poolte kokkuleppel võidakse asutamislepingusse ja põhikirja võtta ka tingimusi, mida ÄS ette ei näe, kui need ei ole vastuolus seadusega (ÄS § 139 lg 2). Asutamisleping 14 ja põhikiri peavad olema kooskõlas ka TsÜS-i tehinguid käsitlevate sätetega. Asutamisleping jääb kehtima pärast osaühingu kandmist äriregistrisse. Asutamislepingu sõlmimisega tekivad asutajatel vastastikused kohustused (nt ettenähtud tähtajaks sissemaksete tasumine/üleandmine jne)
osutamise vabadus, kaupade ning kapitali vaba liikumine ning vaba asutamisõigus. Pariisi tippkohtumisel 7-8.11.1972. aastal fikseeriti järgmised printsiibid/viis tarbija põhiõigust: - Õigus ohutusele ja tervisekaitsele - Õigus majandushuvide kaitsele - Õigus kahju hüvitamisele - Õigus koolitusele ja haridusele - Õigus huvide kollektiivsele esindatusele 07. veebruaril 1992, kui Euroopa Liidu asutamislepingusse lisati mitu tarbijakaitset sisaldavat sätet. EL lepingu artiklile 3 lisati täiendus, mille kohaselt hõlmab EL tegevus oma eesmärkide elluviimisel ka panust tarbijakaitse tugevdamisse. Nimetatud artiklis sätestati neli tarbijakaitse alusprintsiipi: a) Esimene alusprintsiip seob tarbijakaitse ühtse siseturu loomise meetmetega. b) Ühenduse õigus võtta vastu sellised meetmeid tarbijakaitse valdkonnas, mis ei ole otseselt seotud ühtse siseturu väljakujundamisega
10% osakapitalist. Raamatupidaja saab vastava kande teha kasumi jaotamise otsuse alusel. 4) muud reservid vastavalt omaniku otsustele, täiesti reguleerimata valdkond. 5) eelmiste perioodide jaotamata kasum eelmistel aastatel teenitud kasum, mida pole dividendidena välja makstud, 6) aruandeperioodi kasum viimasel majandusaastal teenitud kasum. Kui algab uus aasta, siis kantakse selle jääk eelmiste perioodide kasumi juurde. Osaühingu sissemakseta asutamisel märgitakse asutamislepingusse, et osanikud on kohustatud osakapitali tasuma osaühingusse kokkulepitud aja jooksul. Asutamislepinguga võib ka osakapitali sissemakse tegemise aja kindlaksmääramata jätta, kuid see ei tähenda, et osanikud oleksid sissemakse tegemisest täielikult vabastatud. Kuni nende tasumiseni vastutavad osanikud osaühingu ees kogu oma varaga selles ulatuses, mida nad on lubanud asutamislepinguga sissemakseks tasuda. Äriseadustik näeb ette kolm põhilist piirangut,
annaabi.ee 
