Fašismid kogusid kiiresti poolehoidu, eriti kui Mussolini lubas oma kõnedes muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma Impeerium. Arvati, et tema toob Itaalia välja majanduskriisist ja lõpetab anarhia. Üle kogu riigi lõi Mussolini töötutest meestest oma partei relvajõud – vormi järgi hakkas rahvas neid kutsuma mustsärklasteks. Mustsärklased võitlesid kommunistide mõju all oleva töölisliikumisega, kurjategijatega ning vandaalitsejatega. Võitlusliidu asutamiskoosolekut on Mussolini ise meenutanud: „Need, kes tulid võitleva fašismiorganisatsiooni loomise koosolekule, ei tarvitanud palju sõnu. Nad ei väsitanud endid unistuste kuulutamisega. Nende siht oli selge ja otsekohene – kaitsta iga hinna eest võitu, hoida puutumatuna langenute püha mälestus ja austada mitte ainult langenuid ja nende perekondi, vaid ka vigastatuid, invaliide ja kõiki neid, kes olid võitlusest osa võtnud
ajakirjanikuks? Ajakirjanikena määratleti neid, kes töötavad alaliselt toimetuses või teevad pidevalt ajakirjandusele kaastööd, samuti ajalehtede-ajakirjade väljaandjaid. Keskseks arutlusteemaks oli haridus, ja nimelt üldharidus (veel ei olnud kerkinud küsimust praktilistest ametioskustest). Kutsealane organiseerumine EAÜ ja EAL Eesti Ajakirjanike Ühing asutati 1919. Ühingu eelnõu registreeriti Tallinna Haapsalu rahukogus enne ühingu asutamiskoosolekut. EALi põhikirjas fikseeriti elukutselise ajakirjaniku, kaastöölise ja väljaandja erinevused. Ajakirjanike Ühingul seisis ees eesti ajakirjanduse kohandamine vabariigi oludele, oma ülesannete määratlemine. Tsensuuri ja surve puudumisel võis ajakirjandus aktiivselt mõjutada ühiskondlikke suhteid, olla sotsiaalse kontrolli osaks. Ajakirjandusest sai rahvast konsolideeriv, riiki ülesehitav ja iseseisvust tagav institutsioon
annaabi.ee 
