Lisa nr 5 Vaba-Sõltumatu Noortekolonn nr1 Asutamis koosoleku protokoll 29 59 59 VK 5291:2 Ar 1944:2 Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn nr 1 asutamise koosoleku protokoll 30 Lisa nr 6 Asutamiskoosoleku lisa1 31 60 60 VK 5291:1 Ar 1944:1 Asutamiskoosoleku lisa 1. 32 Lisa nr 7 Asutamiskoosoleku lisa 2 61 61 VK 5291:1 Ar 1944:1 Asutamiskoosoleku lisa 2. 33
ÕPILASFIRMA ABAKADABRA ASUTAMISKOOSOLEKU PROTOKOLL Koht: Tallinn Aeg: 17.10.2019 Osalesid: Ella Kuusk, Mai Kullerkupp, Anna Oja, Paula Palm. Juhatas: Mai Kullerkupp Protokollis: Ella Kuusk Päevakord: 1. Õpilasfirma toote/teenuse valik. 2. Õpilasfirma nime valik. 3. Õpilasfirma aktsiakapitali suuruse määramine ja jaotamine aktsionäride vahel. 4. Õpilasfirma valdkonna juhtide valimine, asendused ja juhatuse kinnitamine. 5. Õpilasfirma põhikirja kinnitamine. 6. Töökorralduse reeglite kinnitamine. 1. Õpilasfirma toote valik. Mai Kullerkupp pakkus ideeks toota kingapaelu, Anna Oja soovitas hakata tootma taskutega vihikuid ning Ella Kuusk pakkus välja idee toota sokke. Arutati kõikide ideede plusse ja miinuseid. Otsus: toodetakse enese disainitud sokke, mille peale paigutatakse pärlid. 2. Õpilasfirma nime valik. Nimeks esitati järgnevad pakkumised: Šokk, Maag, Abakadabra. Arutati erinevate nimede plusse ja ...
tegevuse kord). Valtiakse juhatus, nõukogu, audiitor. Sissemakse aktsiate eest rahaline/mitterahaline(mida võimalik ka reaalselt sisse nõuda). Mitteragaliseks sissemakseks ei või olla teenus, töö jms. Äriregistrisse kandmisel kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Manusena lisatakse asutamisleping, põhikiri, teatis sissemakse olemasolu kohta, inimeste andmed. Aktsiaseltsi asutamine aktsiate märkimisega. Sõlmitakse asutamisleping, kus märgitakse asutamiskoosoleku ja aktsiate märkimise aeg ja koht. Isik, kes märgib aktsia, võtab endale kohustuse ka selle eest tasuda. Kui keegi aktsiaid omandada ei soovi, siis aktsiaseltsi asutada ei saa. Kui soovis, kutsutakse kokku asutamiskoosolek, kus valitakse juhatus, nõukogu, audiitor, võetakse vastu põhikiri. Esitatakse avaldus äriregistrisse kandmiseks, asutamisleping, asutamiskoosoleku protokoll, põhikiri, teatis sissemakse olemasolu kohta, inimeste andmed.
arendamiseks. Nimetage olulisemad tegevused, mida tuleb teha ühistu idee realiseerimisel? Idee tuleb selgeks teha, kas mõte on küllalt hea, et sellega liituksid ka teised. Tegevuskava väljatöötamine. Määratlema võimaliku liikmeskonna ja ka juhid. Seejärel: a) ettevalistav etapp, algatusrühma tegevus ja aruanne; b) asutamiskomisjoni moodustamine ja selle tegevus c) asutamiskoosoleku korraldamine d) ühistu registreerimine ja e) ühistu praktiline käivitamine. Miks on eriti oluline ühistu algatusrühma tegevus? Kes ja miks peaks kuuluma algatusrühma koosseisu? Algatusrühma koosseisu peaksid kuuluma võimalikud ühistu liidrid ja veel mitmed ühistegevust ja majandust tundvad asjatundjad-eksperdid. Ülesandeks on hoolikalt uurida tingimusi, millistes tulevastel
Likvideerimisel koostatakse lõpparuanne ja jaotatakse aktsionäride vahel kasum vastavalt omandatud aktsiate väärtusele ja tüübile 11.Juhul, kui õpilasfirma lõpetab kahjumiga, jaotub kahjum õpilasfirma liikmete vahel võrdselt. Põhikiri vastu võetud 7.10.2015 õpilasfirma direktor _____________________ juhendaja _____________________ Lisa 3 ASUTAMISKOOSOLEKU PROTOKOLL Õpilasfirma Simple Bag asutamiskoosoleku protokoll Tallinnas 7. oktoobril 2015 Osa võsid: Taavi Tõnismäe, Daniel Tõevälja Koosolekut juhatas: Daniel Tõevälja Protokollis: Taavi Tõnismäe Päevakord: 1. Firma ametite jagamine. 2. Firma algkapitali suuruse määramine. 3. Firma toote valik 4. Firma nime valik 5. Firma põhikirja kinnitamine. 1
ÕF BRS Anti Bertel, Merko Susik, Ott Reppo Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 11. klass Juhendaja: Mari Suurväli 2012/2013 Õpilasfirma BRS asutamise dokumendid Õpilasfirma BRS asutamiskoosoleku protokoll Pärnus 10. Oktoober 2012 Osa võtsid: Anti Bertel, Ott Reppo, Merko Susik Koosolekut juhatas: Anti Bertel Protokollis: Ott Reppo Päevakord: 1)Õpilasfirma toote või teenuse valimine 2)Õpilasfirma tegevjuhi valimine 3)Õpilasfirma nime valimine 4)Õpilasfirma algkapitali suuruse määramine 5)Õpilasfirma põhikirja kinnitamine 1. Kuulati ära Anti Berteli ettepanek toote valimiseks. Otsustati: hakata pakkuma 3D origami tooteid 2
ettevõttega e-maili kasutavad, edaspidi arvutiosakond. Töötajad ei kuulu siinjuures ühte kindlasse osakonda, vaid vahetavad ameteid, et asi liiga rutiinseks ei muutuks. Koostaja Kristi Rohtsalu Koostamisaeg Kevad 2003 Äriplaani konfidentsiaalsus Soovitav ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS ÜLDANDMED Ettevõtte nimi: OÜ Fahre Mit Aadress: Eha 8A, Tallinn 3 Telefon: 123456 Asutamise kuupäev (asutamiskoosoleku kuupäev): 15.06.2003 Osaühingu eelistamise põhjused teist tüüpi äriühingutele on jägmised: · osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Projekti edukuse tagamiseks on otsekohe tarvis üsna laia haardega välja tulla ning risk on suhteliselt suur; · omakapitali nõue võrreldes aktsiaseltsiga on väiksem. Ei ole mõtet ettevõttesse asutamisel paigutada 400000 krooni jagu kapitali, kui koheselt ei leia rakendust
kumbagi loodavasse liitu astumast kuna arvati, et kõik ei olevat nõuete kohane. Et kõikidele omavalitsus üksustele üks ühine seadus luua oli paljudele liigselt rahakotile käivaks ning ebaõiglust külvamaks. Ning puudus ka 1920. aasta põhiseadu-ses omavalitsusliitude säte, mis tingimata oleks ka Vabariigi Valitsusele lisatööd muretsenud. Eesti Linnade Liidu asutamine Kuigi paistis, et Eesti Linnade Liidu asutamise kohal hõljuvad ainult mustad pilved suudeti siiski paika panna asutamiskoosoleku kuupäev, milleks oli 19 september 1920. aastal. Eesti Linnade Liidu asutamiskoosolekule saatsid oma valitud esindajad ainult Tallinn, Narva ja Pärnu, mistõttu seal valiti ajutine juhatus ning võeti vastu liidu 1920. aasta eelarve. Alalise juhatuse valimisteks ja 1921. aasta eelarve vastuvõtmiseks määrati uus koosolek 24. oktoobrile 1920. Teiskordsel katsel olid juba lood hoopis teised. Kohale oli tulnud seitse linna ja vastu võeti uuesti eelarve ning valiti ära mitme komisjoni liikmed
Äriplaani koostamine x 0 Turu-uuringute läbiviimine x x Turuuuringute analüüs x x 1 Toetajate partnerite ja x x x osanike otsimine ja valik 2 Partnerlepingute ja teotuste vormistamine x 3 Asutamisdokumentide ettevalmistamine x ja koostamine 4 Asutamiskoosoleku kokkukutsumine x 30.07.2009 ja nende allkirjastamine Notari poolt dokumentide kinnistamine x Arve avamine pangas x Tegevusloa taotlemine x Hoonete remondiga alustamine x
Üldkoosoleku otsused võetakse vastu, kui poolt hääletavad enam kui pooled koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. AÜS § 9 Ametiühingu valitud esindaja on kohustatud: 1) teatama kirjalikult tööandjale ametiühingu asutamisest selles ühingus, asutuses või muus organisatsioonis hiljemalt kuu aja jooksul, arvates ametiühingu asutamiskoosoleku toimumisest; 2) teatama kirjalikult tööandjale ametiühingu usaldusisiku ning ametiühingu juhatuse liikmete ees- ja perekonnanimed, töökohad ja volituste kestuse. AÜS § 21 51. Töötajate usaldusisiku seadus: a. Usaldusisiku valimine ja tema pädevus Üldkoosolek otsustab usaldusisiku valimise ja tagasikutsumise tingimused ning korra.Usaldusisiku valimise ja
Kirikutel, kogudustel ja koguduste liitudel peab olema juhatus. Juhatuse liikmeks võivad olla 14 kodanikud ja riigis seaduslikult elavad isikud. Ametlikuks registreerimiseks linnakohtus peab usulise ühenduse juhatus esitama avalduse, millel on kõikide juhatuse liikmete allkirjad. Kogudusel peab olema vähemalt 12 täisealist liiget. Registreerimisavaldusele tuleb täiendavate dokumentidena lisada asutamiskoosoleku protokoll, põhikirja koopia ja kolme asutajaliikme notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised. Riigikoolides on võimalik läbida üldine usundiõpetuse programm. Kool on kohustatud pakkuma võimalust õppida religiooniõpetust alg- või keskkooliastmes juhul, kui vähemalt 15 õpilast seda soovivad. Valikkursustena pakutakse nii riigi- kui ka erakoolides võrdleva usundiloo tunde. Puuduvad ametlikud andmed selle kohta, kui palju õpilasi on nendes tundides käinud
Soome, kus konkurente on valik lauamänge, millest sammuti küllaltki vähe. enamus ei saa tõenäoliselt · LARPi ja lauamängude esimesel kuul maha populaarsuse kasvades on müüdud. oodata vastavatele toodetele nõudluse kasvu. 4.3. Äriprojekti realiseerimise ajagraafik Joonis 1. Äriprojekti realiseerimise ajagraafik Joonis e y telje leg en d: 1. Äriplaani koostamine 9. Asutamiskoosoleku kokkukutsumine ja 2. Turuuuringute läbiviimine (peamiselt asutamisdokumentide allkirjastamine internetiportaalides) 10. Dokumentide notariaalne kinnitamine 3. Turuuuringute analüüs 11. Ettevõtte pangaarve avamine 4. Toetajate leidmine 12. Äriregistrile vajalike dokumentide koostamine 5
A märkimine on õigustoiming, millega märkija saab õiguse saada A ja võtab endale kohustuse selle eest tasuda. Asutajad ei omanda kiki emiteeritavaid A. A märkimist kasutatakse juhul, kui mitte kõik tulevased aktsionärid ei viibi asutamislepingu sõlmimise juures. Märkimisele kutsutakse teatega, mis võib olla suunatud nimeliselt kindlatele isikutele või avalikkusele. Märkimine toimub märkimisnimekirjas, kuhu tehakse märkimise kohta kanne, millele märkija alla kirjutab. AS asutamiskoosoleku kutsuvad seltsi asutajad kokku Alepinguga ettenähtud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul Alepingu sõlmimisest. Koosolekust on õigus osa võtta kõigil märkijatel. Asutamiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevad märkijad esindavad vähemalt 2/3 märgitud aktsiakapitalist. Igal märkijal on koosolekul hääli vastavalt tema märgitud aktsiatele. Asutamiskoosolek: otsustab AS asutamise; võtab vastu AS põhikirja; valib AS juhatuse ja
osanik ei vastuta aktsionär ei vastuta kohustuste eest oma varaga) puhul tasumata ulatuses sissemakse ulatuses asutamisleping / asutamisleping / asutamiskoosoleku Asutamisdokumendid ühinguleping ühinguleping põhikiri põhikiri protokoll/põhikiri Kohustuslik kapitali pole / kehtestatakse pole pole 2500 EUR 25 000 EUR
Eesti Mesinike Liit on mesinike vabariiklik ühendus, mille peamiseks MESILASEMADE ülesandeks on Eesti mesinduse arendamine ja mesinikele nende tööks või harrastuseks võimalikult soodsate olude loomine. Eesti Mesinike Liit KASVATAMINE loodi mesinike poolt kokku kutsutud asutamiskoosoleku otsusega 1992. a. alguses. EML jätkab 1902. a. asutatud Eestimaa Mesilaste Pidajate Seltsi tegevust, mis sõjaolude tõttu ja järgnenud nõukogude korra tingi- mustes katkes. EML korraldab oma liikmetele mitmesuguseid tegevusvõimalusi, mesin- duspäevi ja –õppusi, samuti õppereise nii Eesti kui teiste maade mesin- dusega tutvumiseks. Kõik EML-i liikmed saavad posti teel koju kätte perioodiliselt ilmuva “Mesiniku” teabelehe, samuti muid EML-i koosta-
olemasolu, erakondadel aga 1000 (kuni VII Riigikogu valimisteni vähemalt 200) vähemalt 18-aastase teovõimelise Eesti kodanikuks oleva liikme olemasolu. Ühing asutatakse asutamiskoosolekul, kus võetakse vastu otsus ühingu asutamise kohta, ühingu põhikiri, kinnitatakse asutajate nimekiri ning valitakse ühingu organid (juhatus ja revisjonikomisjon või juht, tema asetäitja ning revident). Ühingu asutamise otsus, samuti muud asutamiskoosolekul tehtud otsused vormistatakse asutamiskoosoleku protokolliga. Protokollis näidatakse koosoleku toimumise (ühenduse asutamise) aeg, koht, koosolekul osalenud isikud, arutatud küsimused ja tehtud otsused ning neile antud poolthäälte arv. 82 Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ning protokolli koostanud isik (protokollija). Ühingu loomisel tuleb leida ka ühingu nimetus. Nimetus peab individualiseerima ühingut, eristama teda teistest ühingutest ja muudest subjektidest. Mittetulundusühingute seaduse § 9 3
olemasolu, erakondadel aga 1000 (kuni VII Riigikogu valimisteni vähemalt 200) vähemalt 18-aastase teovõimelise Eesti kodanikuks oleva liikme olemasolu. Ühing asutatakse asutamiskoosolekul, kus võetakse vastu otsus ühingu asutamise kohta, ühingu põhikiri, kinnitatakse asutajate nimekiri ning valitakse ühingu organid (juhatus ja revisjonikomisjon või juht, tema asetäitja ning revident). Ühingu asutamise otsus, samuti muud asutamiskoosolekul tehtud otsused vormistatakse asutamiskoosoleku protokolliga. Protokollis näidatakse koosoleku toimumise (ühenduse asutamise) aeg, koht, koosolekul osalenud isikud, arutatud küsimused ja tehtud otsused ning neile antud poolthäälte arv. 82 Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ning protokolli koostanud isik (protokollija). Ühingu loomisel tuleb leida ka ühingu nimetus. Nimetus peab individualiseerima ühingut, eristama teda teistest ühingutest ja muudest subjektidest. Mittetulundusühingute seaduse § 9 3
2. Vastutus ühingu Täielik täisosaniku puhul osanik ei vastuta aktsionär ei vastuta tasumata osamaksu ulatuses kohustuste eest (vastutus kogu oma täielik,usaldusosaniku varaga) puhul tasumata sissemakse ulatuses 3. Asutamis- ühinguleping ühinguleping asutamisleping/ asutamisleping/ asutamiskoosoleku dokumendid põhikiri põhikiri protokoll/ põhikiri 4. Kohustuslik kapitali pole pole 10.000 100.000 pole
2. Vastutus ühingu Täielik täisosaniku puhul osanik ei vastuta aktsionär ei vastuta tasumata osamaksu ulatuses kohustuste eest (vastutus kogu oma täielik,usaldusosaniku varaga) puhul tasumata sissemakse ulatuses 3. Asutamis- ühinguleping ühinguleping asutamisleping/ asutamisleping/ asutamiskoosoleku dokumendid põhikiri põhikiri protokoll/ põhikiri 4. Kohustuslik kapitali pole pole alates 01.01.2011 pole
ühingu (vastutus kogu puhul ulatuses kohustuste eest oma varaga) täielik,usalduso saniku puhul tasumata sissemakse ulatuses 3. Asutamis- ühinguleping ühinguleping asutamisleping/ asutamisleping/ asutamiskoosoleku dokumendid põhikiri põhikiri protokoll/ põhikiri 4. Kohustuslik pole pole 10.000 100.000 pole kapitali määr alates 01.09.1999 alates 01.09.1999 40
usaldusosaniku osanik ei vastuta aktsionär ei vastuta kohustuste eest oma varaga) ulatuses puhul tasumata sissemakse ulatuses asutamisleping / asutamisleping / asutamiskoosoleku Asutamisdokumendid ühinguleping ühinguleping põhikiri põhikiri protokoll/põhikiri Kohustuslik kapitali pole / kehtestatakse pole pole 2500 EUR 25 000 EUR
annaabi.ee 
