sündis reaktsioonina II maailmasõja koledustele ning kroonis humanistliku Euroopa ammuseid püüdlusi demokraatia arendamisele ja kontrolli kehtestamisele avaliku võimu üle. Konventsioon oli üks osa sõjajärgsetest poliitilistest otsustustest ületada sõjani viinud totalitaarsus ja vastasseis ning ühendada Euroopa ühtsete demokraatlike väärtuste alusel. Need taotlused vormusid 5. mail 1949 Londonis Euroopa Nõukogu (Council of Europe) asutamisega. Euroopa Nõukogu asutamisakti artikkel 3 sedastas, et iga Euroopa Nõukogu liikmesriik peab aktsepteerima õigusriigi põhimõtteid ning kaitsma inimõigusi ja põhivabadusi. Seega sai inimõiguste ja -vabaduste kaitse ning arendamine Euroopa Nõukogu üheks peaülesandeks. Et mitte jääda deklaratiivseks ja väheefektiivseks, peeti vajalikuks välja töötada mitmepoolne rahvusvaheline leping, mis oleks osalisriikidele õiguslikult siduv ning näeks ette konkreetse ja sõltumatu õigusliku (kohtuliku) järelevalve- ja
· funktsioonid määravaks milliste valdkondadega organisatsioon tegeleb. Sellest tulenevalt on organisatsioonid: o üldised tegelevad paljude erinevate valdkondadega (ÜRO) o spetsialiseeritud tegelevad konkreetsete valdkondadega (NATO) 5 Rahvusvahelised organisatsioonid saavad tegeleda ainult oma pädevuse piires. Kust tuleneb nende pädevus? Kaks teooriat: 1) omistatud pädevuse teooria peab pädevuse allikaks asutamisakti 2) tuletatud pädevuse teooria pädevus ei pea tulenema ainult asutamisaktist. Teooria arvestab rahvusvaheliste suhete arengut, dünaamilisust Rahvusvahelised organisatsioonid omavad riikide taval immuniteeti. Samuti on nende ametnikel nagu diplomaatilistel esindajatel immuniteet. Üksikisiku staatus rahvusvahelisel tasandil oleneb otseselt riikide tahtest, sest üksikisik saab oma rahvusvahelised õigused ja kohustused ennekõige riikide loodud õiguse ja käitumise tulemusena.
sekretariaat. -‐ teatav asutajatest eraldiseisev tahe -‐ asutajate omistatud piiratud õigussubjektsus Nende õigussubjektsus on objektiivne. Organisatsioon võib tegutseda ainult oma pädevuse piires ja seda aitavad leida kaks teooriat: -‐ omistatud pädevuse teooria peab pädevuse allikaks ainult asutamisakti -‐ tuletatud pädevuse teooria kohaselt ei pea pädevus tulenema selgesõnaliselt asutamisaktist, vaid võib olla tuletatud lähtuvalt soovist tagada: 1)asutamisakti sätete efektiivne täitmine 2)organisatsiooni eesmärkide ja funktsioonide täitmine -‐ ka õigussubjektsus võib olla tuletatud
❏ asutatud rahvusvahelise õiguse alusel ❏ põhinevad asutamisaktil ❏ loodud konkreetsel eesmärgil ❏ mingid alalised organid (millised täpselt - sõltub organisatsioonist) ❏ teatav asutajatest eraldiseisev tahe ❏ asutajate omistatud piiratud õigussubjektsus (nende õigussubjektsus on objektiivne) Organisatsioon võib tegutseda vaid oma pädevuse piires ja seda aitavad leida 2 teooriat: ❏ omistatud pädevuse teooria peab pädevuse allikaks asutamisakti (vanem ja ajalukku jäänud teooria. Tuleneb riikide suveräänsuse ideest - organisatsioon teeb ainult seda, mida riigid on talle konkreetselt ülesandeks andnud. Negatiivne külg - organisatsioonid luuakse ühel hetkel ja keegi ei suuda teada mida peab organisatsioon 30 aasta pärast tegema. Nt ÜRO viib läbi rahuoperatsioone, on seda teinud aastakümneid
Partei 11. kongressil märtsis-aprillis 1922 laiendati poliitbürood, kuhu hakkasid kuuluma ka Lenini asetäitja valitsuses Aleksei Rõkov ja ametiühingujuht Mihhail Tomski (1880-1936). Stalin nimetati partei peasekretäriks (varem sellist ametikohta ei olnud), tema kõrval olid partei sekretärid veel Molotov ja Valerian Kuibõsev (1888-1935). Detsembris 1922 kogunenud Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia esindajad allkirjastasid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) asutamisakti. Leninist sai seega NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees. Lisaks oli igal liiduvabariigil oma valitsus ja oma kommunistlik partei koos oma juhtkonnaga. Reaalselt oli võim Moskva käes. Mais 1922 sai Lenin rabanduse. Suvel ta enam-vähem taastus, kuid detsembris 1922 tabas teda teine rabandus, mis jättis ta osaliselt halvatuks. See jättis Lenini sisuliselt riigi valitsemisest kõrvale, tema töövõime vähenes märgatavalt ja ta ei saanud enam parteis toimuvat kontrollida
kohustustest, mis on antud asutamisaktiga või tulenevad omakorda praktikast. Seda seisukohta on kinnitanud ka Rahvusvaheline Kohus oma nõuandvas arvamuses. Eesmärk. Rahvusvahelisel organisatsioon täidab asutamisdokumendis ette nähtud eesmärke. Mitme rahvusvahelise organisatsiooni tegevus kattub, mistõttu räägitakse vajadusest koordineerida rahvusvaheliste organisatsioonide tegevust. Pädevuse omistamine. Omistatud pädevuse teooria peab pädevuse allikaks ainult asutamisakti. Seda lähenemist saab hästi seletada Rahvusvahelise Alalise Kohtu sõnadega. Viimane leidis, et kuna rv organisatsiooni puhul ei ole tegemist riigiga, vaid spetsiaalse eesmärgiga rv institutsiooniga, siis on sellel vaid need funktsioonid, mis tulenevad talle statuudiga omistatud eesmärkidest, kuid sealjuures on tal kogu vajalik pädevus nende funktsioonide täitmiseks, kui asutamisakt ei sea konkreetseid piiranguid. Rahvusvahelise org-i õigusest (Erne 8 loengu pdf)
annaabi.ee 
