järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Tekkis ka koole, kus anti ka õigusteadusealaseid kui ka arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarviklikumaks ka linlastele. Asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ja ametikoole ehk abakusekoole, kus tähelepanu pöörati arvutamisele ja raamatupidamisele, õppe toimus emakeeles. Ülikoolid Mitmest linnakoolist arenesid välja ülikoolid. Esimese ülikooli asutamisaega ei teata. Kõige varem tekkisid sellised õppeasutused aga Itaalias. Saleron oli 10.sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 11- 12.sajandi vahetuse ülikool(1119a.), kus õpetati peamiselt õigusteadust. Pariisi ülikoolis tekkis 12.sajandil kloostri-ja kirikukoolide üinemisel, tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus. Samal ajal ka matemaatika ja loodusteaduste Oxford. Cambridge asutati 13.sajandil
Inkivisitsiooni eesmärk oli hingede päästmine. Inkivisitsioonis kasut piinamisi patukahetusest keeldujate vastu. Raskeim karistus oli surmanuhtlus, mille viis täide ilmalik võim. Haridus ja teadus Kõrgkeskajal tekkisid esimesed haridusasutused kirikute ja linnade juurde. Koolid olid kahesuguse suunitlusega: teoloogilise ja kaubandusliku. Katedraalikoolidest kujunesid järk-järgult välja ülikoolid. Kuna ülikoole algselt ei asutatud, on raske nende täpset asutamisaega dateerida. Ülikoolidest kujunesid õpetajate ja õpilaste korporatsioonid. Esimesel astmel õpetati seitset vabat kunsti, mis jagunesid alamaks ja ülemaks astmeks. Teaduskondi kui selliseid tihti ei eksisteerinud. Seitsmele vabale kunstile lisandusid teoloogia, õigusteadus ja arstiteadus. Formaalset õppeaega ja vastuvõttu ei eksisteerinud. Haridus oli ladinakeelne. Ülikoolide arenguga kujunes välja skolastika, mis põhines autoriteetidel. Suurimaks autoriteediks oli “Piibel”
paigutatud tabelisse. Ennekõike on püütud välja selgitada kollektiivide pilliline ja isikkoos- seis, repertuaar ja selle hankimise viisid, stiililine suundumus ning esinemiskohad. Mõned orkestrid, näiteks Ossy-band, Red Reding Hood, millest ei ole teada ei täpset tegutse- misaja algust ega lõppu, on paigutatud tabelis kohale, mis erinevate andmete kõrvutamisel tundus nende puhul loogiline olevat. Kui ei ole teada orkestri täpset asutamisaega, on tabelis selle asemel tärn (*), kui ei ole teada tegevuse lõppdaatumit, siis kaks tärni (**). Olgu öeldud, et analoogse tabeli koostamist restoraniorkestrite kohta takistas nende koosseisude kiire vaheldumine, täpse eksisteerimisaja ja stiililiste suundumuste ebamäärasus. 3.2.4. Tallinna džässilike juhumänguorkestrite analüüs Tabel 1. Tallinna tähtsamate poolelukutseliste (džäss)orkestrite andmed Ork./ans
annaabi.ee 
