võeti palju uut: peegel, diivan, samet, siid, paber, vann, türgisaun, kätepesu enne sööki, araabianumbrid. Täienes toidulaud:arbuus, aprikos, sidrun, tattel, suhkruroog, tatar, riis. Taaselustus antiikkultuur. 9. Keskaegne ülikool: esimesed ülikoolid, struktuur, õpitavad ained, õppetöö vormid, õppekeel, teaduskonnad. (lk 181-183) 11.-13.sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool, kuid kuna see protsess oli pikk, ei saa esimeste ülikoolide täpset asutamisaastat määrata. Kõige varem tekkisid õppeasutused Itaalias. Salernos oli juba 10.sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 11.-12.sajandi vahetusel ülikool, kus peamiselt õpetati õigusteadust (asutamisaastaks peetakse 1119). See kool püsis Euroopa tähtsaima õigusteaduse keskusena ka edaspidi. Pariisi ülikool tekkis 12.sajandil
Rahvaarvu kasvuga hakati ka linnadesse koole rajama piiskopkondade keskustesse tekkisid katedraalikoolid e toomkoolid, kus õppis aina rohkem vaimuliku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Järjest rohkem tekkis koole, kus anti mõne valdkonna alaseid teadmisi, tekkisid põhikoolid (algharidus) ja ametikoolid e. abakusekoolid (arvutamine ja raamatupidamine). (1) 11-13 saj. Arenes nii mõnestki linnakoolist ülikool ning kuna see võttis pikka aega, siis on raske määrata täpset asutamisaastat. Salerno, Itaalia (10.saj.) -arstide kool Bologna, Itaalia (11-12. saj. Vahetusel, a.a. Peetakse 1119) õigusteadus Pariis (12.saj) teoloogia u. samal ajal ka Oxford matemaatika + loodusteadused Cambridge (13.saj. Algul) Salamanca, Hispaania (1218) arstiteadus Uppsala, Rootsi (1477) Tartu ülikool (1632) Õppejõud, keda nim. magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ja sellide seisuses
Pärnust toodi Jõgevale soola, kivisütt, rauda ja puuveerandikega silku, vahel ka heeringaid (Vooremaa, 03.10.1991) Aleviku arenguga seoses kasvas Jõgeval elanike hulk. Jõgeva alevi sünnile pani aluse Jõgeva jaamaümbruse lähima paikkonna majanduskeskuseks kujunemine ning pea ühteaegu ka kaubanduslikuks tõmbekeskkonnaks saamine. Seoses elanike kasvugakogeti, et oli tekkinud vajadus oma turu järele. Kuna turgu ei olnud, olid taludest hangitavad toiduained kallid. Täpset turu asutamisaastat ei teata, aga renti turuplatsi eest hakati nõudma 1920. aastast alates. Nüüdseks ei tule kauplustest puudust. Võiks isegi öelda, et neid on liiga palju. 104. Et põldude vahele sündinud Jõgeva linn on siiski ka rohelist ilmet võtnud, on suuresti nüüdseks manalateele asunud Aleksander Orase teene, kelle sünnist hiljuti möödus 100 aastat. Enne surma jõudis ta veel juhendada, kuidas Piiri parki uusi puugruppe mulda panna (Alter: 1991).
annaabi.ee 
