,,Ehitismälestised Eestis" Raeapteek Võru Kesklinna Kool Anett Laidver 8.b Raeapteek Asukoht: Tallinn, Raekoja plats Nimi: Tallinna Raeapteek Hoonetüüp Ühiskondlik- ja teenindushoone Valmimisaasta Täpne valmimisaasta pole teada Tegutsenud 15.sajandi algusest Mõned ajaloolased pakuvad asutamisaastaks 1415 Arhitekt Arhitekt/id pole teada Hoone funktsioon Enne: Apteek Nüüd: Apteek ja muuseum Ajalugu 1422.aastal müüs Johannes Malner apteegi arst Hermannile Hermann sattus rahalistesse raskustesse Tolleaegne magistraat kattis Hermanni matusekulud 1579 ja 1581 aasta vahel tuli Tallinnasse ungarlane Johann Burchart ja võttis apteegi rendile 1582-1911 oli apteek kümne sugupõlve Burchartite omanduses Kirjeldus
fassaadi liigendamine sellest ajast. Fassaadi praegune barokne üldilme pärineb aga ilmselt 1663. a. toimunud suuremast remondist. 19. sajandist pärineb maokujutistega peauks. Apteegihoone teine korrus oli kasutusel apteekri eluruumidena. Raeapteegi hoone on üks väheseid profaanehitisi, mis on säilitanud oma algse otstarbe. Apteegi täpne asutamisaeg pole teada, kuid Tallinna rae märkmeraamatust selgub, et 1422. aastal oli apteegil juba kolmas omanik. Mõned ajaloolased peavad asutamisaastaks 1415. aastat. 1422. aastal müüs keegi Johannes Malner apteegi edasi arst Hermannile. Uus omanik sattus rahalistesse raskustesse ja kui ta suri, ei jätkunud raha isegi tema matmiseks. Selleaegne magistraat kattis vaese apteegi matusekulud, võttes selle tasuks apteegi enda valdusesse 1579 ja 1581 vahel tuli Tallinnasse oma kodulinnast Pressburgist (tänapäeval Bratislava) ungarlane Johann Burchart Belavary de Sykava, kes võttis Raeapteegi magistraadilt rendile.
Erastvere Suureküla Kool Kanepi Gümnaasium 12.Klass Jane Hiop Ajalugu Esimesed andmed kooli olemasolust on aastast 1748 Hilisemates ankeetides on kooli pideva tegevuse alguseks loetud aastat 1786 Eesti rahvakooli ajaloos on kooli asutamisaastaks märgitud 1767 190 aastat tagasi 1820. aastast on Erastvere Suureküla kool nimetatud vallakooliks Kool asus Rätsepa talu maal Õpetajaks külarätsep Simm Tisler Koolimaja kirjeldus Pikk kaks sülda Korstnate ja akendeta Puudus suitsu väljapääsu ava Kütmise ajal oli ruum suitsu täis Koolimeister kasutas seda ruumi ka rehetoana 1847.a. oli kooliõpetajaks Mihkel Tisler, tema poeg Õpilaste arvuks 269
Lassmanngi ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi klarneti erialal ning on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias sümfooniaorkestri dirigeerimist. Toomas Vavilov 2006 ja 2007 aastatel tegutsenud Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendina, EMTA sümfooniaorkestri dirigendi ja ERSO abidirigendina. Praegu on Vavilov ERSO klarnetirühma kontsertmeister, NYYD Ensemble'i liige ja EMTA klarneti eriala dotsent. Eesti Riikliku Sümfooniaorkesteri asutamisaastaks loetakse 1926. ERSO on väiksesest raadioorkestrist kasvanud Eesti esindusorkestriks, mis on viimastel aastatel oma rahvusvahelist haaret kõvasti laiendanud. ERSO plaadistuste head kvaliteeti on mainitud mitmetes tuntud muusikaajakirjades ning sellega on kaasnenud ka olulised auhinnad. Kõige mainekam auhind on pälvitud 2004. aastal Grammy Sibeliuse kantaatide salvestuse eest. Plaadistatud on ka firmadele Alba Records, BIS, Antes Edition, Ondine, Finladia Records, Consonant Works, Melodija jt
Tallinna Raeapteek on apteek Tallinnas Raekoja platsil, mis tegutseb alates 15. sajandi algusest. See on üks vanimaid püsivalt tegutsenud apteeke Euroopas ja ühtlasi Tallinna vanim ettevõte. Apteegi täpne asutamisaeg pole teada, kuid Tallinna rae märkmeraamatust selgub, et 1422. aastal oli apteegil juba kolmas omanik. Mõned ajaloolased peavad asutamisaastaks 1415. aastat.1579 ja 1581 vahel tuli Tallinnasse oma kodulinnast Pressburgist (tänapäeval Bratislava) ungarlane Johann Burchart Belavary de Sykava, kes rentis Raeapteegi. 1582-1911 oli apteek Burchartide perekonna omanduses.Tänapäeval asub hoones Raekoja plats 11 lisaks apteegile ka muuseum.Antud apteek on üks vanimaid Euroopas, mis on säilitanud oma esialgse funktsiooni. Kuna 16. sajandil ei olnud Tallinnas arste, etendas Raeaaptek linnakodanike elus väga olulist rolli
Tori kihelkonna naiste rahvarõivad Koostasid KristjanArtur Reek ja Nils Kristjan Kasak Asukoht Tori alevik asub Pärnu maakonna kirde osas ning on samanimelise valla keskuseks. Tori alevikku ümbritsevad järgmised Tori valla külad: Oore, Kuiaru, Selja, Muraka, Levi, Võlli ja Randivälja. Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk Varasemad särgid (ennem 19.saj
Bacardi. 1862 asutas Kuuba saarel veini- ja brändikaupmees Don Facanudo Bacardi esimese rummivalmistamise tehase. Tänaseks on see tehas kasvanud hiigeltootjaks, mis müüb aastas 78 miljonit kasti erinevaid alkohole. Omab sealhulgas selliseid kaubamärke nagu Bombay dzinn ja Martini & Rossi. Rääkides rummidest, siis Eestis müüakse: Bacardi Carta Blanca, Bacardi Black, Bacardi reserva, Bacardi 8 ja Bacardi Lemon. Havana Club. Sellekaubamärgi loojaks on José Arechabala. Asutamisaastaks 1878, Kuuba. 1959 aastal riigistati ettevõte Kuuba valitsuse poolt. Alates aastast 1993 on tootjafirmaks Havana Club International. Matusalem. Ettevõtte Matusalem & Co asutasid 1872 aastal Kuubal hispaanlastest immigrandid. Parimate rummide tootmisel selekteeritud osa küpseb tammetünnides mitmeid aastaid ning kasutatakse seejuures hispaaniapärast "solera" segamis- ja küpsemissüsteemi.Eestis müüakse: Ron Matusalem Carta Plata, Ron Matusalem
väravaehitised ja baroksete sepistega kellatorn. Praegusel ajaks on Mooste vald omandanud enamiku Mooste mõisa kõrvalhoonetest. Tänu sellele leiavad ka kõrvahooned järjest rohkem kasutust. Värskelt renoveeritud endisesse mõisa puutöökotta on rajatud Mooste Linakoda ja Mooste Mõisa Külalistemaja. Endises mõisa veskis avati Mooste Veskiteater ning valitsejamajas tegutseb Mooste KülalisStuudio. 4 Mõisas asuv kool Mooste kooli asutamisaastaks loetakse aastat 1766. kui see alustas kõigepealt mõisakoolina, kus koolmeister oli mõisa moonal, kelle nimi ei ole teada. 1881.a. avati Moostes nn "saksa ja vene kool", kus said tarkust paarkümmend poisslast. Aastast 1920 alustas kool tööd mõisa peahoone ruumides 25-30 õpilasega. Veel tänapäeval asub osades ruumides koolitöö, nimelt antakse seal haridust kuni üheksanda klassini. 5 Mõisa paranormaalne pool
õppekeel, teaduskonnad. (lk 181-183) 11.-13.sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool, kuid kuna see protsess oli pikk, ei saa esimeste ülikoolide täpset asutamisaastat määrata. Kõige varem tekkisid õppeasutused Itaalias. Salernos oli juba 10.sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 11.-12.sajandi vahetusel ülikool, kus peamiselt õpetati õigusteadust (asutamisaastaks peetakse 1119). See kool püsis Euroopa tähtsaima õigusteaduse keskusena ka edaspidi. Pariisi ülikool tekkis 12.sajandil kloostri-ja kirikukoolide ühinemisel ja sellest sai Euroopa tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus. Umbes samal ajal pandi alus matemaatika ja looduteadustega kuulsust võitnud Oxfordi ülikolile Inglismaal. Cambridge'i ülikool alustas tegevust veidi hiljem, 13.sajandi alguses. Hispaania kõrgkoolide seas sai tuntumaks arstiteaduse keskus Salamanca
teadusasutustele. Eeskätt õpetajate koolitamist põllumajandusteaduse ja alustas 1952. aastal loomaarstiteaduse õpetamine. Esialgu kaotas Tartu ülikool ka suure osa oma ajaloost. 1952. aastal peeti ülikooli 150. aastapäeva, Rootsi aeg kaotati ja asutamisaastaks loeti ülikooli tegevuse taaskäivitamine Vene tsaaririigi ajal 1802. aastal. Kolme aastakümne jooksul sai ülikool siiski kõvasti vanust juurde, sest 1982. aastal pühitseti laia avalikkuse ees pidulikult selle asutamise 350. aastapäeva. Tartu ülikooli tähtsust vähendas omakorda uue nõukogude laadis
Peamiselt maeti külakalmistule, ilma kirstuta, kuid riietes ja ehete või tööriistadega. Haual peeti peiesid, samas söödi ja joodi. Veel tutvusid eestlased taeva ja põrgu mõistetega. Nõiast hakkas kujunema kurjuse käsilane, rahvajuttudesse ilmusid libahundid, kratid, tuulispasad jt tegelased. Kurjuse kehastusena sai tuntuks kurat. KESKAEGNE LINN Kuigi juba muinasaja lõpust on Eestist teada rida linnalisi keskusi (Tartu asutamisaastaks loetakse 1030, Tallinnal 1154), sai linnade kiire areng alguse peale Muistse Vabadusvõitluse lõppu. Sakslased ehitasid eestlaste keskustesse oma kivilinnuseid ja rüütlite, preestrite ning sõjasulaste kõrval kolis sinna peagi elama arvukalt kaupmehi ning käsitöölisi (tähtsamate linnade ja asulate nimed allpool) Linnade õiguslik korraldus põhines linnaõigusel. Eestis oli kasutusel nii Lüübeki (Tallinn, Narva) kui Riia (Tartu, Viljandi) õigused
annaabi.ee 
