OECD ja Mercosur Maarjo Põder Alvar Gross Gail Kikkas 10a 2014 OECD - Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon Mercosur - Mercado Común del Sur, Lõuna Ühisturg (tolliliit) OECD on 1948 asutatud Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni järeltulija. OECD-l on 20 asutajariiki, neist väljastpoolt Euroopat üksnes Kanada ja USA. Seevastu kuuluvad asutajariikide hulka Norra, Rootsi, Sveits, Kreeka ja Türgi. OECD-l on 34 liikmesriiki. Eesti kutsuti OECD liikmeks juunis 2010 ja sai liikmeks 9. detsembril 2010. Mercosur on 1991. aastal Brasiilia, Argentiina, Paraguay ja Uruguay poolt moodustatud majanduslik ja poliitiline liit Mercosuri partnerriikideks on Tsiili, Kolumbia, Ecuador ja Peruu. Venezuela sai täisliikme staatuse 31. juulil 2012
okupeeritud aladel 1933. - 1945. aastani. Tapeti umbes 6 miljonit juuti. 2) Vaatamata Atlandi hartale ei järgnenud õiglast maailmakorda. Sealhulgas kaasnes kommunistliku diktatuuri mõju kasv maailmasning kujunes kommunistlik blokk ehk Teine Maailm. 3) Euroopa ja seejärel kogu maailma lõhenemine ning Külma sõja algus. 4) Algas koloniaalsüsteemi lagunemine: 1945 - 1990 tekkis juurde 98 uut riiki. 5) Hitleri vastasest koalitsioonist loodi ÜRO 1945. aastal (51 asutajariiki ja praegu on 194 riiki). 24. oktoober on rahvusvaheline ÜRO päev, kuna 1945 jõustus sel päeval ÜRO põhikiri. 6) Muutus maailma, sealhulgas Euroopa poliitiline kaart. Eesti 1) omariikluse häving 51 aastaks (1940 - 1991): 1. nõukogude okupatsioon 1940 (17. 06) - 1941. Saksa okupatsioon 1941 - 1944. 2. nõukogude okupatsioon 1944 - 1991 (20. 08) 2) materjaalsed kaotused ja purustused 3) rahvastiku vähenemine ligi 1/4 võrra ehk 280 000 inimese võrra
NATO · PõhjaAtlandi lepingu organisatsioon ehk NATO on sõjaline allianss · Loodi 4.aprill 1949 Washingtonis · 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Itaalia, Island, Kanada, Taani, USA, Suurbritannia, Portugal, Norra, Prantsusmaa, Luksemburg · Alates 1.aprillist 28 liikmesriiki PõhjaAtlandi lepingut võib nimetada ka Washintongi lepinguks. Kõige tähtsam on 5.artikkel, mille ülesanne on kindlustada ja kaitsta poliitilisi vabadusi ja vajadusel kaitsta sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust. Washingtoni leping:
NATO Ele Müürsepp MJ114 NATO LOOMINE ·1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada ·1952: astusid liikmeks Kreeka ja Türgi ·1955: NATO liikmeks sai Saksamaa Liitvabariik ·1982: Hispaania ·1990: laienemine endise Saksa DV alale ·1999: Poola, Tsehhi ja Ungari ·2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia ·2009: Albaania ja Horvaatia WASHINGTONI LEPING · Põhja-Atlandi leping, on NATO asutamisdokument, millele 4
NATO 12.C klass NATO loomine • 1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon – NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada. • 1952: astusid liikmeks Kreeka ja Türgi. • 1955: NATO liikmeks sai Saksamaa Liitvabariik. • 1982: Hispaania • 1990: laienemine endise Saksa DV alale • 1999: Poola, Tšehhi ja Ungari • 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia • 2009: Albaania ja Horvaatia •NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku
massihävitusrelv Suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgalisi purustusi ja inimohvreid 9.Berliini müür 1961. aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist 10.kriisikolle mõnda maailma piirkonda või ala haaranud pingeolukord, mis võib põhjustada suure sõja puhkemisi 11.pingelõdvendus vähenenud pinge Ida-Lääne suhetes 12.NATO 1949. aastal loodud Lääneriikide tähtsaim sõjaline ja poliitiline organisatsioon, millel oli 12 asutajariiki (USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksenburg, Norra, Taani, Island, Portugal). Eesmärk oli kaitsta ja abistada liikmesriike sõja olukorras 13.Varssavi Lepingu Organisatsioon 1955. aastal NSV Liidu ja tema Ida-Euroopa liitlaste moodustatud sõjaline ja poliitiline organisatsioon NATO'le vastukaaluks 14.heaoluühiskond ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus 15
MAJANDUSKOOSTÖÖ JA ARENGU ORGANISATSIOON (OECD) (Inglise k. Organization for Economic Co-operation and Development) OECD on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline e. globaalne organisatsioon, mis tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: · üldise teabevahetuse · andmete kogumise · statistika avaldamise · majanduse analüüsi · prognooside, jms. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas. OECD-l on 20 asutajariiki ja 34 liikmesriiki, Eesti kutsuti OECD liikmeks 2010 a. juunis ja liikmeks saime me 2010 a. detsembris. G8 (Inglise k. The Group of Eight) ehk ,,kaheksa grupp" G8 on maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühendus, kuhu kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. Grupi ajalugu sai alguse 1975. aastal ja kandis algselt nime G6, kuni 1976. a. liitus grupiga Kandada, siis oli grupi nimeks juba G7, kuni 1991. a
rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. OECD eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas.OECD on 48 asutatud Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni järeltulija. See organisatsioon moodustati selleks, et kooskõlastada Marshalli plaani raames Euroopale antavat USA ja Kanada majandusabi.OECD-l on 20 asutajariiki, neist väljastpoolt Euroopat üksnes Kanada ja USA. Asutajariikide hulka kuuluvad Norra, Rootsi, Sveits, Kreeka ja Türgi. Esialgu lisandus uusi liikmesriike vähe: 1964 Jaapan, 69 Soome,71 Austraalia ja 73 Uus- Meremaa. Nendele 24 liikmele ei lisandunud enam kui 20 aastat ühtki riiki. Sellest ajast on lisandunud peamiselt endised sotsialismimaad, aga ka esimene Ladina-Ameerika riik Mehhiko (94), Lõuna-Korea (96), esimene Lõuna-Ameerika riik Tsiili (2010) ja esimene
mai 1949 Berliini kriisiga seonduvat on nimetatud eelkõige lääneriikides külma sõja alguseks. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV. NATO ja VLO loomine. VMN 1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada. 1952 astusid liikmeks Kreeka ja Türgi. 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa Liitvabariik. NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on
mai 1949 Berliini kriisiga seonduvat on nimetatud eelkõige lääneriikides külma sõja alguseks. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV. NATO ja VLO loomine. VMN 1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada. 1952 astusid liikmeks Kreeka ja Türgi. 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa Liitvabariik. NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on
vastuseks sulges läänetsoonidega maismaaühenduse. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise. Saksamaa lõhenemine (1949): · Saksa Demokraatlik Vabariik NSVL kontrolli all · Saksa Liitvabariik Lääne kontrolli all · Lääne-Berliin eristaatus Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks. Organisatsioonid NATO 1949. aastal loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid 12 asutajariiki (Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Pr, SB, Taani, USA ja Kanada) ning organisatsiooni eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. Põhimõte: kui kedagi rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1945. aastal asutatud organisatsioon, mis oli mõeldud asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu, mis ei olnud
OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas. OECD on 1948 asutatud Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni järeltulija. See organisatsioon moodustati selleks, et kooskõlastada Marshalli plaani raames Euroopale antavat USA ja Kanada majandusabi. OECD-l on 20 asutajariiki, neist väljastpoolt Euroopat üksnes Kanada ja USA. Seevastu kuuluvad asutajariikide hulka Norra, Rootsi, Sveits, Kreeka ja Türgi. Esialgu lisandus uusi liikmesriike vähe: 1964 Jaapan, 1969 Soome, 1971 Austraalia ja 1973 Uus-Meremaa. Nendele 24 liikmele ei lisandunud enam kui 20 aastat ühtki riiki. Sellest ajast on lisandunud peamiselt endised sotsialismimaad, aga ka esimene Ladina- Ameerika riik Mehhiko (1994), Lõuna-Korea (1996), esimene Lõuna-Ameerika riik Tsiili
majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne- Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks (5). Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV (5). 0.4 NATO ja VLO moodustamine 1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada. 1952 astusid liikmeks Kreeka ja Türgi. 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa Liitvabariik (1). NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes
Vahemerepiirkonna riikide abistamisest stabiilsuse ja jõukuse suurendamisel. Euroopa Liit on näide sellest, kuidas demokraatlikud riigid saavad majanduslikke ja poliitilisi ressursse edukalt ühise huvi nimel kasutada, ning võimalik eeskuju, mida maalima erinevates piirkondades saab järgida. Täiendav teave Euroopa Liidu välissuhete, arengumaadele antud abi, humanitaarabi ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta. Ühinemine Euroopa Liiduga Alates sellest, mil kuus asutajariiki Euroopa Liidu 50 aastat tagasi rajasid, on liiduga ühinenud palju uusi riike. Ajalooline laienemine toimus 2004. aastal, kui EL kasvas korraga 10 uue liikmesriigi võrra, see tähistas külma sõja tõttu 45 aastaks lõhestatud kontinendi taasühinemist. 2007. aastal liitusid veel kaks riiki – Bulgaaria ja Rumeenia. Euroopa Liiduga võib ühineda iga Euroopa riik, kus valitseb stabiilne demokraatia, on tagatud õigusriigi põhimõtete järgimine, inimõigused ja vähemuste kaitse. Seal
1980.aastatel otsustati Euroopa Ühendus tulevikus kujundada juba poliitiliseks liiduks, millel on ühtne siseturg, kus vabalt võivad liikuda kaubad, teenused ja inimesed. Lisaks sellele nähti ette laiendada integratsiooni ka välis-, kaitse-, teadus- ja tehnikapoliitikale.) Euroopa Nõukogu: Esmakordselt kutsus üles Euroopa Nõukogu 1946 asutama Suurbritannia peaminister Winston Churchill. Euroopa Nõukogu asutati 5.mail 1949, kui organisatsiooni põhikirja allkirjastasid kümme asutajariiki: Belgia, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Suurbritannia ja Taani. (Põhikirjaga loodi ministrite komitee ja parlamentaarne assamblee. Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, mille peamised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur (NB! Euroopa Nõukogu pole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga). Järgnevatel
Robert Schuman, Paul Henri Spaak ja Altiero Spinelli. 5 Euroopa Liidu laienemine Euroopa Liit ei alustanud nii suurelt, kui me teda tänasel päeval teame, kuid kasvas selliseks järk-järgult laienemistega. Kui 1. jaanuaril 1952/1. jaanuaril 1958 loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus ja Euroopa Majandusühendus ehk sõlmiti Rooma leping, kus oli ainult kuus asutajariiki Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad ja (Lääne-) Saksamaa. Kuna ühendused osutusid edukaks õitsengu loomisel ja edendasid rahumeelset koostööd oma liikmete vahel, soovisid õige pea ka teised riigid liituda. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜga Gröönimaa
26.02.2001 Leping jõustus 01.02.2003.a Nice'i leping Nice'i lepinguga muudeti institutsioonide koosseisu ja ülesehitust, et võimaldada ELi laienemist. Nice'i lepinguga on ühenduste ja ELi lepingutele lisatud protokoll, mis määratleb esindajate arvu ning sellega kaasneva häälte arvu jagunemise ühenduse institutsioonides. Nice'i lepingu allkirjastamise ajal kuulus Euroopa Liitu juba 15 liikmesriiki: kuus Euroopa ühenduste asutajariiki (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luxembourg) ning Iirimaa, Suurbritannia ja Taani (ühinesid 1973. a), Kreeka (ühines 1981. a), Portugal ja Hispaania (ühinesid jaanuaris 1986), Austria, Rootsi ja Soome (ühinesid 1995. a). Schengeni leping 19. juuli 1990. aasta konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel
14. Uued Kaug-Lääne osariigid peale kodusõda ja enne I MS: 12 · Nebraska (1867), Oklahoma, Lõuna- ja Põhja Dakota, Utah, Montana, Washington, Idaho, Colorado, Uus Mehhiko, Arizona 15. Viimased osariigid Alaska ja Havai · USA jätkuva lääne ekspansiooni tulemusena kujuneb elust piiriäärsel alal (frontier) Oluline ameerika eluolu ja mentaliteeti kujundav võtmekogemus Maa-alade omandamine 1. 13. Asutajariiki idarannikul 1776 2. Rahulepingu reservmaa SB-lt 1783 3. Maade ostmine : louisiana Prantsusmaalt 1803, Florida Hispaanialt 1819, Alaska Venemaalt 1867 · Piirilepingud: SB-ga 1818, 1846 ja Mehhikoga 1853 · Sõjalise survega: Mehhikolt Texas 1845 ja Mehhiko ülejäänud PA alad 1848 (maksti kaotajale kompensatsiooni), Havai 1898 USA mentaliteedi kujunemine 1790-1861
välispoliitiline seisukoht eesmärgiga pidurdada Nõukogude Liidu kommunismi ekspansiooni (levitamine), nn pidurdamisdoktriin. Truman tegi kongressile ettepaneku osutada nii majanduslikku kui sõjalist abi vabadele rahvastele, keda ohustas kommunism, nt Kreeka ja Türgi. USA hakkas sõlmima sõjalis-poliitilisi liite teiste riikidega, sh NATO asutamine (4. aprillil 1949. a.). NATO = North Atlantic Treaty Organisation (12 asutajariiki). S.t. USA lõplikku loobumist isolatsioonist. NATO rajamise eesmärgiks oli seista vastu kommunismi levikule sõjaliste vahenditega. 4. Marshalli plaan: sõnastas USA riigisekretär (= välisminister) George Marshall 1947. aastal. See oli Trumani doktriini majanduslikuks rakenduseks, kuna plaan nägi ette tagastamatut majanduslikku ja tehnilist abi (peamiselt kaubad) sõjast kurnatud riikidele eesmärgiga: 1
majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas. OECD on 1948 asutatud Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni järeltulija. See organisatsioon moodustati selleks, et kooskõlastada Marshalli plaani raames Euroopale antavat USA ja Kanada majandusabi. OECD on arenenud tööstusriikide foorum alalise asukohaga Pariisis. OECD-l on 20 asutajariiki, neist väljastpoolt Euroopat üksnes Kanada ja USA. Kuni aastani 2010 oli OECD- l 31 liikmesriiki, pärast uute liikmete liitumist 2010 aga 34 riiki. Organisatsiooni peamine eesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule ning maailmakaubanduse laienemisele. 2010.a. sai Eesti OECD liikmeks. parandamiseks. Maailma arenenud riike koondava OECD liikmelisus pakub Eestile uusi võimalusi vahetada kogemusi ühenduse riikidega üle maailma
teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas. OECD on 1948 asutatud Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni järeltulija. See organisatsioon moodustati selleks, et kooskõlastada Marshalli plaani raames Euroopale antavat USA ja Kanada majandusabi. OECD on arenenud tööstusriikide foorum alalise asukohaga Pariisis. OECD-l on 20 asutajariiki, neist väljastpoolt Euroopat üksnes Kanada ja USA.. Kuni aastani 2010 oli OECD-l 31 liikmesriiki, pärast uute liikmete liitumist 2010 aga 34 riiki. Organisatsiooni peamine eesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule ning maailmakaubanduse laienemisele. Selleks teeb organisatsioon liikmesriikide vahel tihedat koostööd. OECD-s tegelevad oma ala eksperdid erinevate valdkondade analüüsimisega, andes seejärel soovitusi vastava valdkonna poliitika kujundamiseks
sellisega. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas. OECD on 1948 asutatud Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni järeltulija. See organisatsioon moodustati selleks, et kooskõlastada Marshalli plaani raames Euroopale antavat USA ja Kanada majandusabi. OECD on arenenud tööstusriikide foorum alalise asukohaga Pariisis. OECD-l on 20 asutajariiki, neist väljastpoolt Euroopat üksnes Kanada ja USA.. Kuni aastani 2010 oli OECD-l 31 liikmesriiki, pärast uute liikmete liitumist 2010 aga 34 riiki. Organisatsiooni peamine eesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule ning maailmakaubanduse laienemisele. Selleks teeb organisatsioon liikmesriikide vahel tihedat koostööd. OECD-s tegelevad oma ala eksperdid erinevate valdkondade analüüsimisega, andes seejärel soovitusi vastava valdkonna poliitika kujundamiseks
annaabi.ee 
