Industrialiseerimise käigus kadus täiesti erasektor tööstuses| ENSVs majanduselu allutati kõigil tasandil plaanimajandusele. Moskvas töötati välja erinevad plaanid. Kogu see protsess tähendas üleminekut käsumajandusele, mis tõi kaasa mitmed probleemid. Kõige olulisem demograafiline tagajärg oli võõrtööjõu sissevool(u 170000 venelast).Sisse toodud tööjõud oli madala kvalifikatsiooniga. Nad tõid kaasa oma tavad, traditsioonid, ellusuhtumise kujundades siin oma asustuspiirkonnad. Nende sisseränne vähendas eestlaste osatähtsust. 1959.a moodustasid muulased 25% kogu rahva arvust.Tööstuse arenedes kasvasid linnad ja muulased asusid sinna elama.1953.a elas linnades üle poole kogu rahvast.Kokkuvõttes ei kindlustanud nõukogulik sotsialism inimväärset elatustaset ei linna- ega maaelanikele.
Varimajanduse süvenemine. Sotsiaalsed probleemid- migrantide sissevool tänu tööstuse paisutamisele. 1980.a eestlaste osakaal rahvastikus 65%. Muulaste ja kohalike suhete pingestumine. Eesti ökoloogiline olukord halveneb. Käsumajandus- võõrtööliste sissevool. Eestlaste elanikkond kasvas muulaste arvel (1945-1950- 170 000 inimese võrra). Nad tõid kaasa teistsugused harjumused, tavad, traditsioonid ja ellusuhtumise, kujundades siin kompaktsed venekeelse elanikkonnaga asustuspiirkonnad 43 Kultuurielu põhijooned Eesti NSV poliitilise ja majandusliku eraldatusega muust maailmast kaasnes ulatuslik infosulg: Lääne vaimsest arengust ei tohtinud keegi siin midagi teada. Sundorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. Aastate lõpul ja 1950. Aastate esimesel poolel. Kultuuri poliitika üheks osaks oli vaimupärandi valikuline hävitamine. Hävitati märkimisväärne osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest
Tšehhoslovakkias- vägivallatu e) Käsumajanduse tagajärjed: Käsumajandus ei arvestanud kohalikke tooraine- ega võimuvahetus.Presidendiks sai tööjõuressursse, Peale sõda toimus massiline võõrtööliste sissevool. Nad töid kaasa teistsugused Vaslav Havel. harjumused, tavad, traditsioonid ja ellusuhtumise, kujundades venekeelse elanikkonnaga asustuspiirkonnad. Muulaste massiline sisseränne kahandas eestlaste osatähtsust Saksa DV-s-astus f) Kultuurielu põhijooned: Nõukoguliku kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate massiliikumise survel tagasi põlvkondade poolt loodud kultuuripärandi valikuline hävitamine. Nii puhastati raamatukogud vanameelne liider Honecker ja sõjajärgsetel aastatel “kodanliku ühiskonna pärandist”, mille käigus hävitati märkimisväärne osa
ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut siooniga töölised ning hiljutine maarahvas. käsumajandusele. See omakorda tõi kaasa Nad tõid kaasa teistsugused tavad ja ellusuh kaugeleulatuvaid demograafilisi ja sotsiaalseid tumise, ning kujundasid siin kompaktsed ve tagajärgi, mis mõjutavad Eesti arengut veel nekeelse elanikkonnaga asustuspiirkonnad. tänaselgi päeval. Tööstuse eelisarendamise tagajärjel kas Käsumajanduse kõige olulisemaks de vasid linnad ja enamik muulasi asus sinna mograafiliseks tagajärjeks oli sõjajärgsetel elama. Kolhooside loomine kiirendas ka ta aastatel alanud massiline võõrtööliste sissevool. lupoegade maalt lahkumist. 1945
annaabi.ee 
