Ülevaade Eesti muinasajast
jäljenditega nn kammivajutistega ning mitmesuguste täkete, lohkude ja soontega. Kaunistusi
oli rohkem Kagu-Eestis, vähem saartel.
KAMMKERAAMIKA KULTUURID
Keskneoliitikumis toimusid taas muutused, mis nüüd hõlmasid peaaegu kogu materiaalset
kultuuri. Iseloomuliku kammilaadse templiga tehtud ornamendi järgi savinõudel nimetatakse
seda perioodi tüüpilise kammkeraamika kultuuriks.
Eestis tuntakse ligi 50 kammkeraamika kultuuride asulakohta. Osa neist paikneb juba
varasemast tuntud asustuspiirkondades, kuid on ka uusi alasid. Endiselt jõgede, randade ja
mererandade ääred, aga ka rannalähedased väikesaared.
Esmakordselt on olemas ka rohkem infot kiviaja elamute kohta. Elatud on maapealsetes
elamutes. Eluasemete põrandaosad olid süvendatud liivapinda ja hoonetes paiknesid ka
tuleasemed. Väiksema elamu jõepoolses küljes avastati esikulaadne sissepääs ja teisel küljel
väike nelinurkne eend arvatav panipaik. Majadel oli sageli isegi viilkatus. Aastaringne
asustus.