meetmete loetelu jms. 2.3. Kalakasvatuslik taastootmine Taastootmise kavandamine peab olema lahendatud kompleksselt arvestades veekogu iseärasusi ja tegevuse majanduslikku efektiivsust. Projekti koostamise põhietapid. 1. Taastootmise vajaduse kindlakstegemine. 2. Kalade arvukust määravate faktorite väljaselgitamine. 3. Keskkonnamõjude ja riskide hindamine.** 4. Sobivate asustusmeetodite ja asustusmaterjali allikate kindlaksmääramine. 5. Asustamise läbiviimine kalade käsitlemise nõudeid (nii kalade vajadusi kui seadusesätteid) järgides. 6. Asustamise tulemuste hindamine. Milleks asutatakse? 1. Kompensatoorne asutamine(kompenseerida inimtegevusega tekitatud kahju) 2. Asutamine varude säilitamiseks 3. Asutamine kalavarude suurendamiseks 4. Liigi säilitamiseks 5. Liigi(populatsiooni) taastamiseks 6. Uue populatsiooni loomiseks ehk liigi leviala laiendamiseks.
kr/kg ja ei kuluta söödale ega arvesta oma töökulu ega maksa käibemaksu? 200 x 0,35 kg x 100 = 7000 krooni Kadu on umbes 10%, ellu jääb 180 kala kes kasvavad 1000 g e 1 kg raskuseks. 180 kala on seega 180 kg, 180 x 1 x 40 = 7200 kr müügitulu. Seega teenib 200 krooni sellise hindade suhte juures 4. Kui suured tiigid peaks rajama talunik, et poolenisti ekstensiivselt kodutiigi moodi karpkala kasvatades saada aastas 50 tuhat krooni tulu. Oletame, et kaheaastase 350g/tk kaaluva asustusmaterjali ostuks kulub 100 krooni/kg koos käibemaksuga, väljamüügi hind on 40 kr/kg. Mõõduka lisasöötmise jaoks teravilja ostmisele kulub 1 tonni saadud kala kohta 1500 krooni. Oma tööjõukulu ja transpordikulu talunik ei arvesta. 1 hektarilt saab toodangut parimal juhul 500 kg, see toob 40 kr kg hinna puhul sisse 20 000 krooni Tootmiskulu on seejuures Söödale 750 krooni poole tonni tootmiseks Asustusmaterjali ostuks kulub
sissepääsemise ja väljavoolule tiigis kasvatatavate kalade väljapääsu tõkestamiseks. Tiigi täielikuks veest tühjendamiseks rajatakse selle põhja kogumiskraavid ja antakse talle väljavoolu suunas vähemalt 3 kalle. Betoonbasseine kasutatakse Eestis karpkalade müügieelseks ajutiseks hoidmiseks või talvitamiseks. Need on sõltuvalt kasutuse otstarbest erineva kuju, veevarustuse ja suurusega. Sumbad on meie karpkalakasvandustes praegu kasutusel vaid vastsete või suurema asustusmaterjali lühiaegsel hoidmisel. Hoiusumbad valmistatakse tavaliselt teras- või puitraamidele tõmmatud kapronvõrgust. Võrgusilma suurus sõltub kasutusotstarbest ja kala suurusest. Kasvusumpasid kasutati Eestis vaid soojuselektrijaamade soojas heitvees karpkala kasvatamiseks 1980ndatel aastatel. Vesi liigub läbi võrgusilmade, sõnnik vajub samuti läbi võrgu põhja, kuid kalad ei pääse sumbast välja. Valdavalt kasutatakse rõngakujulise kandva ujukiga meresumpasid
Täiesüsteemne kasvandus *Täiesüsteemses kasvanduses on tavaliselt sugukalatiigid sugu- ja asenduskalade suviseks pidamiseks, I järgu kasvutiigid kalade kasvatamiseks sama suvisteks, II järgu kasvutiigid kahesuvise kala kasvatamiseks, tootmistiigid kauba kala (kolmesuvise kala) kasvatamiseks ning talvitustiigid sugu- ja asendus kalade, samasuviste ja kahesuviste kalade talvitamiseks. *Juhul kui kasvandus toob korduvalt sisse asustusmaterjali teistest riikidest ja kasvandustest, on vaja pidada ka sõltumatu veevarustusega karantiinitiike, kus sissetoodud kalu hoitakse seni, kuni on selge, et pole kaasa toodud nakkushaigusi. *Erinevate tiikide osatähtsus täiesüsteemses kasvanduses, kus kasvatatakse asustuskalu ainult oma tarbeks Erinevate karpkalatiikide osatähtsus (% üldpindalast) kolmesuvise kasvutsükli puhul Tiigi kategooria - % üldpindalast: Sugu-, asenduskalade tiik 23; I järgu kasvutiik 810; II järgu
g) lendõng - H h) vähinatt - H 21. Tasuta võib harrastuspüüdja püüda kui ta on a) järveäärse kinnistu omanik ja püüab 4 erinevat tüüpi püügivahendiga (põhjaõng, spinning, vähimõrd, lihtõng) b) pensionär lihtõngega c) koolipoiss, 12.a., spinninguga d) vetelpäästja harpuunpüssiga e) kalastusklubi liikmed põhjaõngedega 22. Eriotstarbeline kalapüük on: a) sugukalade püük eriloaga asustusmaterjali kogumiseks b) kalade ümberasustamine järveäärse kinnistuomaniku äranägemisel c) teadusuuringud d) kaldaleuhutud agariku kogumine kinnistuomaniku loal e) harpuunpüssiga öösel, tulevalgel sugukalade püük 23. Kalapüügieeskirjas määratletud tegevusi saab vajaduse korral teadussoovitusi arvestades kitsendada: a) EV president b) Peaminister c) Kohaliku omavalitsuse juht (näiteks vallavanem või vallavolikogu esimees)
Betoonbasseine kasutatakse Eestis karpkalade müügieelseks ajutiseks hoidmiseks või talvitamiseks. Sumbad on meie karpkalakasvandustes praegu kasutusel vaid vastsete või suurema asustusmaterjali lühiaegsel hoidmisel. Hoiusumbad valmistatakse tavaliselt teras- või puitraamidele tõmmatud kapronvõrgust. Kasvusumpasid kasutati Eestis vaid soojuselektrijaamade soojas heitvees karpkala kasvatamiseks 1980ndatel aastatel. Kasutatud kirjandus. 1. ,,Karpkalakasvatus" T. Paaver 2. http://www
hinnang surnud vähkide arvule, vähikatku kahtlus) Soomes on sellistel juhtudel looduslike kalade ja vähkide uuringud tasuta (v.a. proovide saatmise postikulud). Saatjale saadetakse analüüsivastus, ent vähikatku seene kasvatamine kultuuris võtab aega. Heade sidemete puhul Soomega ja hea soome keele oskuse korral võib ka Eestist otse pöörduda Soome spetsialistide poole. 3.Vähikasvatus Määratlus: Vähikasvatus on vähi vastsete, asustusmaterjali ja/või kaubavähkide tootmine. Vähikasvatus sobib osa-aja töö ja töökoormuse tipphooaegade sesoonse jaotumise poolest hästi kõrvalsissetuleku allikaks maaelanikkonnale. Kasvatuse viisid võib jagada nelja rühma Vähipoegade kasvatus Ekstensiivne tiigikasvatus Poolintensiivne tiigikasvatus Intensiivne e. tööstuslik kasvatus Nende kasvatusviiside vahelised erinevused pole selgepiirilised. 3.1.Vähipoegade kasvatus 3.1.1. Marja hautamine Eraldihautamine
taseme määravad kasutatav veehulk, vee kvaliteet ja veekogu valitsetavus. (Martin, R) Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veereziimiga täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. (Martin, R) Sumbad on meie karpkalakasvandustes praegu kasutusel vaid vastsete või suurema asustusmaterjali lühiaegsel hoidmisel. Hoiusumbad valmistatakse tavaliselt teras- või puitraamidele tõmmatud kapronvõrgust. Võrgusilma suurus sõltub kasutusotstarbest ja kala suurusest. Kasvusumpasid kasutati Eestis vaid soojuselektrijaamade soojas heitvees karpkala kasvatamiseks 1980ndatel aastatel. (Martin, R) Talvitustiigid on väikesed, 0,11 ha suurused ja pikliku kujuga (laiuse ja pikkuse suhe 1 : 5 1 : 8), kuid kasvutiikidest sügavamad. Suuremates tiikides saab küll kalu talvitada, kuid
Eesti kalakasvanduste arv ja tootmise profiil, kalakasvanduste paiknemine Eestis. 2006. aasta kevadel oli Eestis füüsilise asukoha mõttes 20 tegutsevat kutselist kalakasvandust (ettevõtteid on vähem), kus kala kasvatamine oli põhitegevus ning töötajad said oma põhisissetuleku kala kasvatamisest, ja neli vähikasvandust. Kõige laiema valdkonnaga oli Kalatalu Härjanurmes, kus toodeti vikerforelli ja karpkala kaubakala, kasvatati vikerforelli, siia ja koha asustusmaterjali, toodeti vähki nii kaubavähiks kui asustusmaterjaliks ning pakuti kalaturismi teenuseid. Tegutses 11 põhiliselt vikerforellikasvandust AS Simuna Ivaxi 5 kasvandust (Äntu, Käruveski, Mõdriku, Vohnja, Nõmmeveski), Aravuse, Karilatsi, Pärispea, Roosna-Alliku, Rutikvere basseinikasvandus, AS Poseidon Foodsi Salmistu sumpkalakasvandus. Neli kasvandust (Ilmatsalu, Haaslava, Vagula, Kuldre) tootsid peamiselt karpkala. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses
21. Eesti kalakasvanduste arv ja tootmise profiil, kalakasvanduste paiknemine Eestis. 2006. aasta kevadel oli Eestis füüsilise asukoha mõttes 20 tegutsevat kutselist kalakasvandust (ettevõtteid on vähem), kus kala kasvatamine oli põhitegevus ning töötajad said oma põhisissetuleku kala kasvatamisest, ja neli vähikasvandust. Kõige laiema valdkonnaga oli Kalatalu Härjanurmes, kus toodeti vikerforelli ja karpkala kaubakala, kasvatati vikerforelli, siia ja koha asustusmaterjali, toodeti vähki nii kaubavähiks kui asustusmaterjaliks ning pakuti kalaturismi teenuseid. Tegutses 11 põhiliselt vikerforellikasvandust AS Simuna Ivaxi 5 kasvandust (Äntu, Käruveski, Mõdriku, Vohnja, Nõmmeveski), Aravuse, Karilatsi, Pärispea, Roosna-Alliku, Rutikvere basseinikasvandus, AS Poseidon Foodsi Salmistu sumpkalakasvandus. Neli kasvandust (Ilmatsalu, Haaslava, Vagula, Kuldre) tootsid peamiselt karpkala. 22. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses
Vee temperatuuri hoitakse 25 kraadi juures. Puurits söödab angerjat alul tursamarjaga, hiljem lisatakse ka graanulsööta ja minnakse lõpuks täielikult üle Dana Feedsi angerjasöödale. Puuritsa kalakasvandusest Võrtsjärve lastavad ettekasvatatud angerjad peaksid aitama kiiresti täita vahepealsest vähesest klaasangerjate impordist tekkiva tühiku Võrtsjärve kalasaagis. Ühtlasi on siis Eesti väikejärvede majandajatel ja tiigiomanikel võimalik saada suurt angerja asustusmaterjali. Angerjakasvanduse rajamiseks kulus 2,5 miljonit krooni isiklikku ja vanematelt ning sõpradelt laenatud raha. Võrtsjärve kalurite raha eest osteti 2000. aastal 1,2 miljonit klaasangerjat. Inglise firma UK Glasseel tõi kalakastid lennukiga otse Ülenurme lennuväljale. Sel aastal olid maksid maimud 5000 krooni kilo. Praegu kasvanduses elavad kalad on võrdlemisi erineva pikkuse ja kaaluga. Väiksemad kaaluvad umbes 10, suuremad aga 300 grammi, enamik on siiski 50 grammi ringis
Täiesüsteemne kasvandus Täiesüsteemses kasvanduses on tavaliselt sugukalatiigid sugu- ja asenduskalade suviseks pidamiseks, I järgu kasvutiigid kalade kasvatamiseks sama suvisteks, II järgu kasvutiigid kahesuvise kala kasvatamiseks, tootmistiigid kauba kala (kolmesuvise kala) kasvatamiseks ning talvitustiigid sugu- ja asendus kalade, samasuviste ja kahesuviste kalade talvitamiseks. Juhul kui kasvandus toob korduvalt sisse asustusmaterjali teistest riikidest ja kasvandustest, on vaja pidada ka sõltumatu veevarustusega karantiinitiike, kus sissetoodud kalu hoitakse seni, kuni on selge, et pole kaasa toodud nakkushaigusi. Erinevate tiikide osatähtsus täiesüsteemses kasvanduses, kus kasvatatakse asustuskalu ainult oma tarbeks 51 52 Erinevate karpkalatiikide osatähtsus (% üldpindalast) kolmesuvise kasvutsükli puhul
kauem. Toitumisalade degradeerumine on Eestis tõenäoliselt suure tähtsusega ohutegur. Toitumisalade kvaliteedi langus mõjutab otseselt sigimisedukust. Heas toitumises 6 noorlindudel on suurem tõenäosus ka pärast lennuvõimestumist ellu jääda ja pesitsusealiseks elada. Lindude tahtlik tapmine, kaubandus munade ja poegadega on väikese tähtsusega ohutegur. Sellist tegevust pole Eestis viimase 20 aasta jooksul tuvastatud. Potentsiaalse tahtliku tapmise oht võib kerkida asustusmaterjali tootvates kalakasvatustes. Probleemiks on lindude küttimine rände ja talvitusaladel eelkõige Etioopias, Sudaanis ja Sahhara lõunaosas. Ka Lõuna-Euroopas on salaküttimine oluline oht. Keskkonnamürkide mõju võib olla Eestis vähemalt keskmise tähtsusega ohutegur. Keskkonnamürgid võivad teatud juhtudel vähendada must-toonekure toidubaasi ja see omakorda vähendab selles piirkonnas toituvate paaride produktiivsust.
23 kraadini. Optimaalne vee hapnikusisaldus on 9-11, ellujäämiseks vajalik alampiir 3 mg/l. Looduses sobivad vikerforellile ka jõed, kus elab jõeforell, kuid ta on vähem sõltuv jõe profiilist ja veerezhiimist. Vikerforell on eurühaliinne ja kasvab hästi ka Läänemere riimvees. Eesti forellikasvatus põhineb marja või noorkalana Taanist ja Soomest igal aastal sisse toodavatel asustuskaladel. Kasvatamiseks kasutatakse ainult emaskaladest koosnevat asustusmaterjali. Isased kalad saavad suguküpseks noorena, nende liha kvaliteet halveneb, nad muutuvad agressiivseks. Seetõttu kasutavad kalakasvatajad biomanipulatsiooni tehnoloogiat, mis võimaldab toota ainult emaseid kalu. Eesti kalakasvataja saab valida, kas tellida kiirekasvulist, kuid aeglaselt küpsevat lihaliini, hinnalist kaaviari andvat nn marjakala või hoopis steriilset triploidset forelli. 5
Populatsiooni arvukuse madalseisus jäävad reeglina asustatuks kõige kvaliteetsemad elupaigad. Kui ka nendes tuvastatakse toitumispaikade kui ühe elupaiga komponendi degradeerumine, siis on populatsioon paratamatult hääbumas. Lindude tahtlik tapmine, munade ja poegadega kauplemine Must-toonekure tahtlikku tapmist ja munade ning poegade pesadest eemaldamist pole Eestis viimase 20 aasta jooksul tuvastatud. Potentsiaalne tahtliku tapmise oht võib kerkida asustusmaterjali tootvates kalakasvatustes. Probleemiks on lindude küttimine rände ja talvitusaladel. On viidatud CITESi konventsiooni rikkumiste potentsiaalsele ohule pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Võimalike kuritegevuse objektidena on nimetatud enamikku I kategooria kaitsealuseid liike, sh must-toonekurge. Seni pole olulist kuritegevuse kasvu selles osas märgata. Euroopa spetsialistid on juhtinud tähelepanu ohustatud ja haruldaste liikide
Jooniseid ei õnnestunud kahjuks lisada, sest graafikute rakenduses ei õnnestunud leida jõevähi andmeid. 2000. a.kokkuvõte 2000. aastal tehti jõevähi seiret 13 veekogus. Karujärve seiretransekti alal võrreldes olulisi muutusi ei toimunud. Jõevähi asurkonna seisund on stabiilne. Kavadi järve vähiasurkond on jätkuvalt vähivaenlaste (mink ja angerjas) surve all. Võrreldes eelnevate aastatega on märgata vähi arvukuse väikest tõusu, mis võib olla tingitud asustusmaterjali sisselaskmisest. Kubija järves on suurenenud mõõduliste vähkide osakaal püükides. Põhjuseks võib olla vähivaenlaste või püügi mõju vähenemine selles järve osas. Kuke peakraavi vähiasurkond kannatab tugeva röövpüügi surve all, millele viitab ka suurenenud lapihaigete isendite osakaal. Vähkide arvukus transekti alal on viimastel aastatel oluliselt kahanenud. Ärma jõel, Luguse jõel, Paadrema jõel ja Tänavjärvel toimus 2000
siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal võib Eesti Vabariigist sõltumata omandatud püügivõimalusi kasutada vaid juhul, kui see ei ole vastuolus Euroopa Liidu nõuetega. Eriotstarbelinekalapüük Kalapüük on eriotstarbeline, kui seda tehakse keskkonnauuringute eesmärgil, asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja kogumiseks, sugukalade püügiks, hüpofüüsi kogumiseks, kalade ümberasustamise eesmärgil, kalade hukkumise vältimiseks või veekogu ökosüsteemi parandamiseks. Kalastuskaart n elektrooniline dokument keskkonnaregistris ja sellele märgitakse püügipiirkond, kaardi kehtivusaeg, püügiõiguse omaniku nimi, isikukood või sünniaeg ja vajaduse korral püügivahendid, nende arv ning püüda lubatud isendite arv. Kalastuskaart
78. Millised on kalade arvukust soodustavad tegurid? (10) · jõgede looduslikkuse taastamine · reostuse vältimine, puhastusjaamade rajamine · setete vältimine kõigi tööde käigus · kaitsealuste liikide aastaringe püügikeeld · reguleeritud püük · püügivahendite õige valik · seadusandlus ja rahvusvahelised lepped kalastuses · rändeteede avamine · koelmute taastamine · Asustusmaterjali kasvatamiseks kasutatakse ainult samast populatsioonist sugukalu. 79. Kuidas on võimalik parandada kalade elupaiku jõgedes? Millised on jõgede looduslikkuse taastamise meetodid? Kivide paigaldamine voolusängi servadele, puistangkärestike rajamine. 80. Kuidas käituda veekogude kallastel ja randadel? (7reeglit)? Millised on seadusega sätestatud piirangud? · Endast ei tohi maha jätta prahti ega prügi
77. Millised on kalade arvukust soodustavad tegurid? (10) · jõgede looduslikkuse taastamine · reostuse vältimine, puhastusjaamade rajamine · setete vältimine kõigi tööde käigus · kaitsealuste liikide aastaringe püügikeeld · reguleeritud püük · püügivahendite õige valik · seadusandlus ja rahvusvahelised lepped kalastuses · rändeteede avamine · koelmute taastamine · Asustusmaterjali kasvatamiseks kasutatakse ainult samast populatsioonist sugukalu. 78. Kuidas on võimalik parandada kalade elupaiku jõgedes? Millised on jõgede looduslikkuse taastamise meetodid? Kivide paigaldamine voolusängi servadele, puistangkärestike rajamine. 79. Kuidas käituda veekogude kallastel ja randadel? (7reeglit)? Millised on seadusega sätestatud piirangud? · Endast ei tohi maha jätta prahti ega prügi
78. Millised on kalade arvukust soodustavad tegurid? (10) · jõgede looduslikkuse taastamine · reostuse vältimine, puhastusjaamade rajamine · setete vältimine kõigi tööde käigus · kaitsealuste liikide aastaringe püügikeeld · reguleeritud püük · püügivahendite õige valik · seadusandlus ja rahvusvahelised lepped kalastuses · rändeteede avamine · koelmute taastamine · Asustusmaterjali kasvatamiseks kasutatakse ainult samast populatsioonist sugukalu. 79. Kuidas on võimalik parandada kalade elupaiku jõgedes? Millised on jõgede looduslikkuse taastamise meetodid? Kivide paigaldamine voolusängi servadele, puistangkärestike rajamine. 80. Kuidas käituda veekogude kallastel ja randadel? (7reeglit)? Millised on seadusega sätestatud piirangud? · Endast ei tohi maha jätta prahti ega prügi
Kalade eksperimentaalsel nakatamisel haigestuvad kõigepealt neerud. Haiguspuhang kestab kalamajandis tavaliselt 12 kuud. Diagnoos pannakse kliiniliste tunnuste, patoanatoomiliste muutuste ja viroloogilise uurimise (ELISA meetod) tulemuste alusel. VHS on väga suureks ohuks forellikasvatusele ja seepärast tuleb rakendada kõiki abinõusid, et vältida haiguse sissetoomist tervesse majandisse kalade ja kalamarjaga. Sugukalu, asustusmaterjali ja kalamarja tuleb tuua ainult nendest majanditest, kus varem ei ole haigust esinenud. VHSi ravi ei tunta. Soovitatakse kasutada antibiootikume (oksütetratsük liin) ja antiseptikume (metüleensinine), mis küll ei hävita viirust, kuid kergendavad haiguse kulgu ja hoiavad ära sekundaarse nakatumise. On leitud ka, et vee pH tõstmisel üle 8,0 väheneb kalade suremus märgatavalt, mistõttu tiikidesse (basseini desse) soovitatakse manustada kustutamata lupja (100150 kg/ha).
tuntakse lõhet. Lõheforell konkureerib turul lõhega ja forelli turustamisest rääkides tuleb märkida, kumma produktiga on tegemist. Eestis kasvatatakse vaid suurt forelli ja turukala saamiseks kulub harilikult 3 suve, head majandid toodavad kaubakala 2 suvega. Soomes saadakse mais 15-25g maimud, järgmise aasta juulis kaaluvad need kalad üle 1 kg. Asustusmaterjali ostavad vaid kaubakala kasvatamisega tegelevad kalakasvatajad tavaliselt 5-15g maimudena või suuremate aastaste kaladena. Eesti kalakasvatajad ostavad peaaegu kogu noorkala naabermaadest sisse ja ise ei paljunda. Aastatoodang maailmas üle 450 tuh 1 KALAKASVATUSE ERIALA tonni, Euroopas 300 tuh tonni, sellest 220 tuh tonni on väike (250g) kaaluv nn portsjonforell
Äge ja krooniline vorm ei ole omavahel selgelt piiritletud. Kalade eksperimentaalsel nakatamisel haigestuvad kõigepealt neerud. Haiguspuhang kestab kalamajandis tavaliselt 12 kuud. Diagnoos pannakse kliiniliste tunnuste, patoanatoomiliste muutuste ja viroloogilise uurimise (ELISA meetod) tulemuste alusel. VHS on väga suureks ohuks forellikasvatusele ja seepärast tuleb rakendada kõiki abinõusid, et vältida haiguse sissetoomist tervesse majandisse kalade ja kalamarjaga. Sugukalu, asustusmaterjali ja kalamarja tuleb tuua ainult nendest majanditest, kus varem ei ole haigust esinenud. VHSi ravi ei tunta. Soovitatakse kasutada antibiootikume (oksütetratsük liin) ja antiseptikume (metüleensinine), mis küll ei hävita viirust, kuid kergendavad haiguse kulgu ja hoiavad ära sekundaarse nakatumise. On leitud ka, et vee pH tõstmisel üle 8,0 väheneb kalade suremus märgatavalt, mistõttu tiikidesse (basseini desse) soovitatakse manustada kustutamata lupja (100150 kg/ha).
annaabi.ee 
