Jõevähk 2000-2009
Mustoja jõe vähiasurkonna seisund on püsinud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsena. Jõe
vähiasurkonnale avaldab mõju röövpüük ja vähivaenlaste -- saarma ja mingi -- tegevus.
2001. a.kokkuvõte
2001. aastal teostati jõevähi (Astacus astacus) seiret kokku 12 veekogul. Karujärve
vähiasurkonnas olulisi muutusi ei täheldatud. Seiretransekti alalt püüti kokku 71 vähki, millest
mõõdulisi oli 38%. Kavadi järve hõredat vähipopulatsiooni püütakse tõsta asustamistega.
Kuke peakraavi transekti alal on vähkide arvukus ja populatsiooni vanuseline struktuur
suhteliselt püsiv. Lapihaigete osakaal on jäänud endisele tasemele. Kurtna Suurjärves on
vähkide suhteline arvukus suure röövpüügi koormuse tõttu vähenenud. Kubija järve seirealal
olid enamus püütud vähkidest mõõdulised (kuni 89% esmapüügil). Haigusi ei esinenud,
vähikaane oli suhteliselt palju. Vähi suhtelises arvukuses oli 2001. aastal oluline tagasiminek.
annaabi.ee 
