Kuigi selle liigi arvukus hakkas Eestis aegamööda vähenema juba varem, ei kasvanud 1968. aastal lennuvõimeliseks teadaolevalt ühtegi merikotkapoega. Prognoositi merikotka kadumist võib-olla juba sama inimpõlvkonna vältel. Merikotkauurija Tiit Randla nimetas 1968. aasta "mustaks merikotka- aastaks" ja lootis, et see ei kordu. Kuid "mustaks" kujunesid ka 1971. ja 1975. aasta. 1970. aastatel pesitsesid Lääne-Eestis ja läänesaartel kotkad edukalt vaid kolmel korral, asurkonnale andsid tuge viljakamad Peipsi-äärsed paarid. Ent seitsmekümnendate teisel poolel kloororgaaniliste ühendite laastav mõju vähenes ning alates 1977. aastast hakkas kotkaste viljakus vähehaaval taastuma. Pesapaiku püüti kaitsta raiete eest ja 1980. aastate lõpus hakkas suurenema ka liigi arvukus. 1991. aastal pesitses Eestis 40 paari merikotkaid, kümmekond aastat hiljem hinnati nende arvukust juba ligi kolm korda suuremaks. Mullu pesitses Eestis
ja tuvastab arvukuse muutused. *Tolmeldajad hindab tolmeldajate liigilise mitmekesisuse muutusi. *Maismaalimused võimaldab isendite arvu põhjal hinnata kks toimuvaid muutusi. *Mullaelustik rohu- ja põllumaadel hinnatakse vihmaussikoosluste arvukust, liikide arvu, arvukust liikide kaupa jt näitajaid, mis peegeldavad muldkeskkonna seisundit. *Metsakuklased metsakuklaste asurkonnad, suuruse ja seisundi, inimmõju asurkonnale. *Päevaliblikate kooslused andmete põhjal selgitatakse negatiivsed ilmingud, planeeritakse kaitsekorralust. 16. Millised on kalade seire peamised ülesanded? *käsitleb rahvusvahelise tähtsusega kalade (vingerja, võldase) elupaikade seisundit. 17. Millised on soontaimede seire peamised ülesanded? * Kogutakse informatsiooni haruldaste, ohustatud taimeliikide (I ja II kaitsekategooria, rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstavad liigid) seisundi ja muutuste kohta. 18
ja surnud puidu väljaviimine. Lisaks must-toonekurele võivad vanas metsas elada veel kuni 400 ohustatud liiki ning teatud osa nendest liikidest leiavad turvalise elamisvõimaluse must-toonekure pesapaikade kaitseks rajatud püsielupaikades. Seega toimib must-toonekurg teiste ohustatud liikide suhtes katusliigina. Must-toonekure kaitseks loodud Eesti tegevuskava põhieesmärgiks on seatud tagada pesitsusvõimalused praegusele must-toonekure asurkonnale, ning selle saavutamiseks on vajalik jätkuvalt kaitsta eelnevalt mainitud püsielupaiku, sest need püsielupaigad on alternatiivseks elupaigaks uutele paaridele, või neile, kelle pesapaigad on metsade majandamise tõttu juba hävinud. Must-toonekure arvukust ohustavad peale elupaikade hävimise ka lindude pesitsusaegne häirimine, toitumispaikade kvaliteedi langus, hukkumine elektriliinides ja muud inimtegevusest tulenevad mõjud. Peale inimtegevuse mõjutavad areaali piiril paiknevaid
Vaatamata kasulikule mõjule järvede seisundile ja paljudele vees elavatele loomaliikidele on mitmes piirkonnas kopra tegevuse mõju metsakooslustele ebalooduslik ja vajab seega piiramist. Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud ja Eestis vähemesinevatest imetajaliikidest on rahvuspargis esindatud saarmas ja tiigilendlane. Imetajate tõhus kaitse eeldab pidevat andmete kogumist ja arvukuse jälgimist ning ulukite arvukuse reguleerimise nõuetest kinnipidamist. Saarma asurkonnale võib hukutavalt mõjuda liialt intensiivne võrgupüük. Linnud Karula rahvuspargis on registreeritud 157 linnuliiki. Aastatel 19912000 on siin haruldastest kaitsealustest liikidest registreeritud kindla pesitsejana kalakotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg. Võimalik pesitseja on kaljukotkas. Kalakotka asurkond on Karulas üks elujõulisemaid Eestis: 57 paari, neist 5 paari (10% Eesti kalakotkastest) pesitseb rahvuspargi territooriumil. Kalakotka ja must-toonekure asurkonda
Vee-elustikku mõjutab ka koordineerimatu kalade sisseviimine veekogudesse. Apteegikaani säilimist võib ohustada püüdmine meditsiinilisel eesmärgil.[10] 15 Kalastiku seisundit halvendab ja jõevähi arvukust vähendab kalapüügieeskirjade rikkumine, valed püügikoormused ja -ajad, haiguspuhangud ja veekogude reostumine Paljude lindude jaoks on oluline puutumatute metsade ja hooldatavate pärandkultuurmaastike säilimine. [10] Saarma asurkonnale võib hukutavalt mõjuda liialt intensiivne võrgupüük. [10] Kahepaikseid ja roomajaid ohustavad peamiselt inimeste teadmatus ning sihilik hävitamine, kalade koordineerimatu sisseviimine veekogudesse ning veekogude hooldamine ebasobival ajal. [10] Rahvuspargis vajab tähelepanu sookurg, keda pesitseb siin 7-12 paari. Sookurge ohustab eelkõige pesitsusaegne häirimine. [10] Varem on juhtunud ka, et järvedes surid vähid järve väetamise tõttu. [1]
Vee-elustikku mõjutab ka koordineerimatu kalade sisseviimine veekogudesse. Apteegikaani säilimist võib ohustada püüdmine meditsiinilisel eesmärgil.[10] Kalastiku seisundit halvendab ja jõevähi arvukust vähendab kalapüügieeskirjade rikkumine, valed püügikoormused ja -ajad, haiguspuhangud ja veekogude reostumine Paljude lindude jaoks on oluline puutumatute metsade ja hooldatavate pärandkultuurmaastike säilimine. [10] Saarma asurkonnale võib hukutavalt mõjuda liialt intensiivne võrgupüük. [10] Kahepaikseid ja roomajaid ohustavad peamiselt inimeste teadmatus ning sihilik hävitamine, kalade koordineerimatu sisseviimine veekogudesse ning veekogude hooldamine ebasobival ajal. [10] Rahvuspargis vajab tähelepanu sookurg, keda pesitseb siin 7-12 paari. Sookurge ohustab eelkõige pesitsusaegne häirimine. [10] Varem on juhtunud ka, et järvedes surid vähid järve väetamise tõttu. [1]
asustada liiki aladele, mis ajalooliselt kuulusid selle liigi levilasse ning kust liik on hävitatud või väljasurnud; taasasustamine (re-establishment) on sünonüüm, kuid viitab re-introduktsioonile, mis on edukas. Ümberasustamine (translocation)• – tahtlik ja inimtegevuse poolt vahendatud looduslike isendite liikumine nende levila ühelt alalt teisele. Tugiasustamine (re-inforcement, supplementation) – isendite lisamine sama liigi olemasolevale asurkonnale. Liigikaitseline introdutseerimine (ka: soodus introdutseerimine) (conservation introduction, benign introduction) – katse asustada liik looduskaitselistel eesmärkidel sobivasse elupaika ja biogeograafilisse regiooni, kuid väljapoole liigi teadaolevat levilat. See meede on rakendatav vaid juhul, kui liigi teadaoleva levila sees pole enam sobivaid alasid. Re- introdutseerimise eesmärgid ja tüübid?
annaabi.ee 
