PÕHJAPÕDER MÕÕTMED Tüvepikkus 185220 cm. sabapikkus 1015 cm, õlakõrgus 82120 cm. kehakaal isastel 70150 kg, emastel 40100 kg. sünnikaal 48 kg. Õlakõrgus on 110140 cm. ELUPAIK Põhjapõdra levilaks on Euraasia ja PõhjaAmeerika põhjaosa Euraasia põhjapõtru nimetatakse porodeks, PõhjaAmeerika metsikuid põhjapõtru kaributeks. Elupaigaks on okasmets, tundrud, alpiinne ja arktiline tundra. Osa asurkondadest rändab: suveks lagetundrasse ja talveks metsatundrasse. JALAD pikk kere ja kael, jalad suhteliselt lühikesed. eriti lühikeste jalgadega põhjapõdrad elavad teravmägedel. Põhjapõdra keskmiste varvaste sõrad on suured, laiad ja kühvlina kõverdunud. kaks sõrga koos moodustavad nagu suure lusika, millega on hea lund kraapida. Teravmägede põhjapõdrad Põhjapõdra sõrg KARVASTIK Põhjapõdra talvekarvastik on pikk, eriti kaelal.
· Vähkide verest (hemolümfist) on leitud näiteks Aeromonas hydrophila, Aeromonas caviae, Pseudomonas fluorescens, Pseudomonas sp. · Bakterid on kasvatatavates vähkides ja ka looduslikes vähkides tavalised Viirused · Krevettidele on viirused ohtlikuimad haigustekitajad ja on kasvandustes suureks probleemiks. Vähi viirusi ei ole uuritud · Astacus astacus'e batsilliformset viirust on leitud kõigist seni maailmas uuritud (5 tk) vähi asurkondadest · Mõju vähipopulatsioonidele tõsiselt uurimata Väliskestal elavad loomad e. epibiondid · Ei ole haigustekitajad ega parasiidid · Arvukalt esinedes võivad olla häirivad · Arvukas esinemine näitab üldiselt vee toitainetesisalduse liigset suurenemist (reostumist, ületoitelisust) · Imiussid, väheharjasussid jmt. lõpustel · Vähikaanid (Branchiobdellidae) vähi koorikul ja lõpuskoopas. Mõned võivad imeda vähi verd (fakultatiivsed parasiidid)
annaabi.ee 
