Emane sünnitab ühe poja. Vastsündinu on karvane ja avatud silmadega, tal on 26 hammast ja ta kaalub 1,5 kg. Poegade eest hoolitsevad emakalaanid ja teevad seda väga hoolsalt. Eriti liigutav on näha, kuidas selili ujuv ema võtab poja käppade vahele ja hellitab seda. Pojad hakkavad ise ujuma 23 nädala vanuselt. Aastase looma mass on juba 1719 kg. Suguküpsus saabub 3. eluaastal, kuid kalaanide suremus on suur. Uurijad on täheldanud, et ka asurkondades (andmed varieeruvad 6200 ja isegi 2000 isendit näit Alaskal) elavad (peamisel isased) saarmad harrastavad territoriaalset käitumist, koos selle juurde kuuluva märgistamise, kraapimisjäljed ja harvade võitlustega. Suhtlus Samas on saarmad asurkondades väga vilkad suhtlejad. Nad teevad suhtlemisel mitmesuguseid häälitsusi. Saarmapojad niuksuvad kui neid üksi jäetakse. Saarmad vilistavad ja vinguvad kui miski neid ärritab
Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Neil on tugevluustik. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Pruunkaru kehapikkus on 100 280 cm, õlakõrgus umbes 90150 cm. Sabapikkus on ainult 621 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Karul on väga halb nägemine ja väga hea haistmine. Toidu pooles ton tegu segatoidulise kiskjaga. Suveperioodil sööb marju ja seeni, kevadeti ja sügiseti murrab ka loomi. Eelistab elupaigana rabadega metsamassiive, kus esineb tuulemurdu. Karu ei ole Eestis looduskaitse all. Jahihooaeg kestab 1. augustist kuni 31. oktoobrini. Jahilubade arv sõltub sellest, milline Karu arvukus parasjagu on. Kirjandus: 1. http://dspace.utlib
„Odüsseia“ kaks aiakirjeldust • 7. laulus: Alkinoose lokkav taraga piiratud puuviljaaed • 24. laul: Odüsseuse isa Laertese hoolikalt hooldatud aed. Nendes leiduvad kõik aia elemendid: külluslikud viljapuud, kaunid lillepeenrad, kanalitega veevarustus ja viinamarjaistandused. Kõik see on tuttav juba varasemast: Egiptusest ja Lähis-Ida tsivilisatsioonidest. Kreekale kuuluvae asumaade aiad • Väike-Aasia (Makedoonia) aedadesse ulatus idamaade mõju. • Sitsiilia kreeka asurkondades elegantseid aedu juba 5. saj. eKr. Luksuslike vesiehitiste ja grottidega residentside aedu nimetati pärsia eeskujude järgi paradeisos´teks. Minose ajastu linn Akrotiri Info freskodelt ja potikildudelt: Thera (antiikne Santorini) fresko punaste liiliatega Punane liilia (lilium chalcedonicum) sama Minose ajastu Liilia-prints 2100-1800 eKr Knossoses Troonisaal Knossoses Mis taim? Kikkaputk (Angelica sylvestris) Taimestus ja nümfeionid
Pesast väljujaid väldime juhuslikke saastekoldeid. Teades keskkonna ja sipelgaasurkonna varasemat saastefooni, piisab ainult asurkonna eri osadest valitud kolmest pesast väljujate hulgast kogutud sipelgate analüüsitulemustest, et hinnata kvantitiivselt saastekoormuse tõusu või langust. Varasemat metoodikat täiendati tallamiskoormuse mõju hindamisega puhma- ja rohurindele ning kuklaste aktiivsusele radadel . Määrati metsakuklaste liigiline koosseis seiratavates asurkondades. Tallamiskoormuse mõju metsakuklastele vaadeldi sipelgaradade aktiivsuse, radade arvu ja pesade elujõulisuse alusel ning tallamist hinnati taimestiku kahjustumise põhjal. Metsakuklaste pesade suuruse, seisukorra ja perede aktiivsuse alusel hinnati asurkondade seisund seoses metsakoosluste biootiliste ning abiootiliste faktoritega. Seirealadelt koguti analüüsiproovid saastemetallide sisalduse hindamiseks, need anti analüüsimiseks OÜ Tartu Keskkonnauuringud V. Maavara A.-J. Martini ja P.
karvased päkad. Esi- ja tagakäppadel on kummalgi viis varvast, mis lõpevad kuni 8 cm pikkuste mittesissetõmmatavate küünistega. Kõndimisel toetub pruunkaru kogu tallaga nagu kõik karulased: ta on tallalkõndija. Karvastik muutub vastavalt aastaajale. Hambad on nagu kiskjalgi. Pruunkaru kehapikkus (pea ja kere pikkus) on 100280 cm, õlakõrgus umbes 90 150 cm. Sabapikkus on ainult 621 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Roherähn on linnuliik rähniliste seltsist rähnlaste sugukonnast rähni perekonnast. Roherähn on Euroopa rähnidest vahest kõige tuntum, kuigi mitte alati kõige tavalisem. Ta paistab silma oma suuruse, efektse välimuse ja valjude häälitsustega. Roherähn on turteltuvi suurune. Tema pikkus on 30...36 cm, tiibade siruulatus 45...51 cm. Roherähn esineb suuremas osas Euroopast ning Aasia lääneosas
Näitab asurkonnas erinevate vanuserühmade jaotust soo kaupa. See on üks oluline parameeter hindamaks kompleksselt asurkonna seisundit ja selle dünaamikat. Mis teeb väikesed asurkonnad suurtega võrreldes oluliseks? Iga üksiku isendi roll väikeses asurkonnas on palju tähtsam kui suures asurkonnas. Väiksese asurkonnas on juhuslikud geneetilised mitmekesisuse kõikumised olulised, sugude vahekord on oluline, arvukuse kõikumne oluline, vanuselise struktuuri kõikumine oluline. Suurtes asurkondades on eelnevalt nimetatud väiksema mõjuga/ mõjutavad vähe. Mis on väljasuremiskeeris? Väljasuremiskeeris on protsess, kus populatsiooni geneetilise mitmekesisuse kadu koos lähiristumissurutisega, demograafilised kõikumised, keskkonnatingimuste varieerumine jt tegurid ( elupaikade hävimine, kk seisundi halvenemine, elupaikade killustumine, ületarbimine, võõrliikide mõju)koostoimes ja üksteise mõju võimendadas vähendavad populatsiooni arvukust
juhtumeid Laekvere kandist, kus hundid murdsid paari aastaga üle poolesaja koera. Ent kui hundiasurkonna arvukus on väike ja sooline tasakaal paigast ära, muutuvad nad koerte suhtes märksa sallivamaks. See võibki viia huntide ja koerte paaritumisteni. Hundid ja koerad on hübridiseerunud läbi aegade nii looduslikult kui ka inimese kaasabil. Üldiselt arvatakse, et elujõulistes ja tervetes hundiasurkondades tekib hübriide märksa vähem kui väikesearvulistes ja väikese tihedusega asurkondades, mis on enamasti tekkinud elupaikade killustamise ning huntide ja nende looduslike saakloomade üleküttimise tagajärjel. Huntide väike arvukus tundub olevat üks olulisemaid eeldusi, et hübriide looduses tekiks. Inimene on tehisoludes paaritanud hundiga mitmeid koeratõuge, näiteks on hundiga võimelised järglasi andma ka spanjelid ja puudlid. Mõned hunti ja koera ristates saadud liinid on ametlikult ka koeratõugudeks tunnistatud.
Liik on juba paljudest levila osadest kadunud. Kõre hääbumise peamiseks põhjuseks võib pidada liigile sobivate elupaikade kadumist. Referaati tehes sain kõrede kohta teada väga palju uut ja huvitavat. Kurb tõsiasi, et kõrede levik Eestis iga aastaga väheneb ja seda eelkõige ebasobivate elupaikade pärast. Sain teada, et viimastel aastatel püütud väga palju nende kaitseks ära teha. ·Säilitada olemasolevad rannaniite- ja rannikuasurkonnadi, tagada arvukuse tõus nendes asurkondades ja säilitada elujõulised asurkonnad. 12 Kuna Eestis on kõre asustanud peamiselt rannaniite, siis on väga oluline jätkata olemasolevate rannaniitude hooldamist, samuti alustada võsastunud ning roostunud rannaniitude taastamist. Kasutatud allikad Dozo-van der kar, G.L (2004) Loomade Atlas. Tallinn: Sinisukk. Kõre ehk juttselg- kärnkonn. (2002) (a) http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=155 (03.04.2015)
3) BABÜLOONIA RIPPUVAD AIAD järgivad ehituselt tsikuraatide stiili, Mesopotaamia aiakunsti stiilinäide. Rajaja Nebukadnetsar II 500 a alguses 4) Pärsia suurkuningate aiad sarnanesid Assüüria aedadele. Jahipargid, kus toimisid ka pidustused,. Pärsiad olid esimesed aednikud, suurelt jaolt tähelepanu lille- ennekõike roodipeeanrdele. Pärsiast leviski roosikasvatus edasi Hispaaniasse ja Euroopasse. Kreeka aed Kreeka aia kohta infot on kesiselt. 1) Sitsiilia Kreeka asurkondades oli 5 saj. e.Kr elegantseid aedu. 2) Kuid klassikaajastus 400-300 aastatelt kesine info, sellele järgneval hellenismiajastul üldist infot. Teated jutustavad pühadest hiietest, roosikasvatusest ja tarbeaedadest: puuvilja-, aedvilja ja viinapuuaedadest. o Infot on Delfi pühast metsast, ümbritsede paljusid selle piirkonna ehitisi. o 3 saj.ehitati Väike-Aasias Mileetoses Apolloni templi ümber püha hiis. Pühade paikade juurde kuulusid
annaabi.ee 
