Eestlaste väljaränne 19. sjanadil - 20. sajandi algul
ajalehti, kirjandust ja köster-koolmeistreid. Selleks ajaks oli suur osa asunikest saanud ka
maaomanikeks. Koos asunduste üldise majandusliku jaluletõusuga leidis aset aga ka
asunike sotsiaalse stratifikatsiooni süvenemine – nende hulgas eristusid selgemalt vana-
asunikud ja uusasunikud, peremehed, sulased, päevilised ja töölised.
7
Oluliseks nähtuseks oli nn. asundustegelaste esilekerkimine ja väljarändamise ning eesti
asunduste ajaloo uurimise algus (köster-koolmeister Jüri Meomuttel, kooli- ja
kirikuõpetaja August Nigul, jurist ja ajakirjanik Samuel Sommer, maamõõtja Jakob
Lukats jt).
Mis viis väliseestluse tekkeni? Nagu mujalgi Euroopas - rahvaarvu kiire loomulik
juurdekasv ennetas tempolt oluliselt linnade ja tööstuse arengut. Ka sisekolonisatsioon
uute maade ülesharimisega ei suutnud oluliselt leevendada rahvaarvu ja asustustiheduse