naftasaadused, puuvill). 1930. a. jõudis Eestisse USA-st alguse saanud ülemaailmne majanduskriis, mis kõige raskemini avaldus siin 1933. a. suvel, olles iseseisvusperioodi rängim majanduslangus. Maareform-Eesti Vabariigi majanduspoliitikas oli esimeseks oluliseks sammuks 1919.a. vastu võetud maaseadus (maareform), mille alusel riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Suurem osa endisest mõisamaast jagati asundustaludena (u 35 000) välja rahvale, esmajärjekorras said maaomanikeks Vabadussõja silma-paistvamad veteranid. Kuigi esialgu oli uutel taludel raske toime tulla, said talupojad siiski hakkama. Mõisamajandus asendus talumajandusega, enamikul maasoovijatest oli võimalik olla maaomanik ning seetõttu kadusid varasemad teravad vastuolud. Uus majanduspoliitika- II Uus majanduspoliitika 1920 II poolel 1) riiklike kulutuste kärpimine (vähendati oluliselt laenude andmist);
mõisa tähtsamad majandushooned on tallid, viinaköök, ait mõisniku palgal ja igapäevaselt ametis olid kubjas, kilter, aidamees mõisate areng sai 1905. aastal tagasilöögi revolutsiooni tõttu Asutav Kogu otsustas mõisate saatuse 10. oktoobril 1919. aastal vastuvõetud maaseadusega. Läbiviidud maareform lõpetaski mõisaajastu, võõrandades kõik rüütlimõisad mõisamaad koos hoonetega ja jagati asundustaludena Vabadussõjast osavõtnutele. Mõisamajandus vene ajal Talude ja mõisate peamine sissetulek tuli Viljakasvatusest. Kuna seda oli palju hakati tootma ka viina ning rajati viinakööke ja nende kõrvale nuumhärgade lautasid et vili ja viljasodi oleks kuhugile panna. 18. saj. Lõpul tekkisid mõisamajandusse kriisinähud sest vilja hind langes, mõisnike kulutused suurenesid. Hakati kasvatama peenvillalambaid, pandi rõhku piimakarja arendusele
riigiprdekatse, rnnates valitsusasutusi, sidekeskusi ja sjaveosi. Enamlased lootsid majanduslanguse kes vaevleva trahva toetusele, kuid see ji saamata ja mss suruti maha. Prast seda kadus Eestis igasugune poolehoid enamlaste ideede ja poliitika vastu. Eesti Vabariigi majanduspoliitikas oli esimeseks oluliseks sammuks 1919.a. vastu vetud maaseadus (maareform), mille alusel riigistati misate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Suurem osa endisest misamaast jagati asundustaludena (u 35 000) vlja rahvale, esmajrjekorras said maaomanikeks Vabadussja silma- paistvamad veteranid. Kuigi esialgu oli uutel taludel raske toime tulla, said talupojad siiski hakkama. Misamajandus asendus talumajandusega, enamikul maasoovijatest oli vimalik olla maaomanik ning seetttu kadusid varasemad teravad vastuolud. Majandus arenes Eestis 1920ndate algul vga kiiresti (nt laialdane ehitustegevus, plevkivitstuse teke), 1923.a. saabus aga kriis. Suur osa oli
enesemääramisele kultuurilistes küsimustes. IV Majandus 1920. aastatel Enne iseseisvumist oli Eesti majandus (ka mõisamajandus) suunatud idaturu vajadustele. Iseseisva Eesti tähtsaim ülesanne oli iganenud mõisamajanduse asendamine talumajandusega. Selleks viidi vastavalt seadustele läbi maareform. 1. Maareform 1920.aastatel Riigistati mõisnike maad, põllutehnika ja loomad Maad jagati soovijatrele asundustaludena Maareformiga rajati 56 000 uut talu, kadusid vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel, talurahvast kujunes tugi omariiklusele. 2. Pärast Vabadussõda uuendati sidemeid Venemaaga 3.Loodi tuhandeid tööstus- ja kaubandusettevõtteid 4. Eesti Pank andis kergekäeliselt suuri laene 5. Riik andis eraettevõtlusele vabad käed, ei sekkunud 1923 tekkis majanduskriis, raha väärtus langes,müüdi maha kullavarud, vaja oli ümberkorraldusi. Uus majanduspoliitika
3-e aasta tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel (eesotsas seisis riigivanem, kes lisaks peaministri ülesannetele täitis ka mõningaid riigipea kohustusi) , mille kinnitas ametisse ja vabastas sellest Riigikogu. Presidendi ametikoht jäi loomata vasakpoolsete parteide vastuseisu tõttu. 1920-ndatel teostati põhjalik maareform, mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Maad jagati kõigile soovijatele välja asundustaludena. Lisaks juba varasemale 75000 põlistalule loodi 56000 uut talu, kerkisid tuhanded elumajad, laudad, kõrvalhooned, rajati sadu külasid. Reformi tulemusena kadusid maal teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel, talurahvast kujunes omariiklusele kindel tugi. 1923. a tabas Eestit majanduskriis. Kriisist väljumiseks hakati ellu viima uut majanduspoliitikat (kärbiti riiklike kulutusi, piirati kaupade sissevedu, suurendati väljavedu,
neid ei toetanud, suruti see üsna kiiresti maha. Majandus Vene aja lõpupoole toimunud tööstuspööre oli olnud osa Vene majanduses toimunust. Eesti majandust tervikliku nähtusena polnud seni olnud. Vastavalt 1919. aasta oktoobris vastuvõetud maaseadusele alustati aastal 1920 põhjaliku maareformiga. Maareformi käigus riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Osa maast läks riigi maafondi, osa maast jagati välja asundustaludena. Loodi 56 000 uut talu (nn. asunikutalud). Taastati majandussidemed Nõukogude Venemaaga. Lühikese ajaga loodi tuhandeid kau- bandus- ja tööstusettevõtteid, mille rajamiseks Eesti Pank kergekäeliselt laene andis. 1923. aastal halvenes olukord Eesti majanduses kiiresti ning raha väärtus hakkas ruttu kahanema. Eesti Pank oli sunnitud suurema osa kullavarust maha müüma. Kriisist väljumiseks alustati uut majanduspoliitikat. Kärbiti riiklikke kulusid, piirati
baltisakslased, enamik väiketalunikest Võõrandatud maad arvati riiklikku ja maatöölistest aga eestlased. maafondi. Ebatootlikud ja metsamaad Ümberkorraldused põllumajanduses jäid enamjaolt riigi käsutusse, enamik algasid juba 1918. aasta lõpus, mil põllumaadest jagati aga välja vallaomava- litsused võtsid oma asundustaludena, mille keskmiseks kontrolli alla mõisamaad ja mõisatele suuruseks kujunes 16,4 hektarit. kuulunud ettevõtted, põllutöö- Asundustalu saajate hulgas olid ministeerium alustas peremeheta eesõigustatud Vabadussõjas silma jäänud mõisate ülevõtmist ning valitsus paistnud sõjaväelased, sõjainvaliidid ja lubas anda Vabadussõjas silmapaistnud langenute perekonnad. Pärast nende
korteripuutumatus, ühinemise, koosolekute, südametunnistuse, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, streigivabadus. Suurimad rahvused said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel. Vastavalt põhiseadusele kuulus Eestis seadusandlik võim Riigikogule, mis valiti iga 3-e aasta tagant. 1920-ndatel teostati põhjalik maareform, mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Maad jagati kõigile soovijatele välja asundustaludena. 1923. a tabas Eestit majanduskriis. Kriisist väljumiseks hakati ellu viima uut majanduspoliitikat (kärbiti riiklike kulutusi, piirati kaupade sissevedu, suurendati väljavedu, laenude saamine muudeti keerukamaks, teostati rahareform), peamiseks tööstusharuks kujunes põllumajandus. Uus majanduspoliitika osutus edukaks, Eesti majandus arenes tõusujoones, vabaneti majanduslikkusest sõltuvusest Venemaast. Tööstuse edendamiseks likvideeriti varem
53) 1919. a maaseadus Eesti Vabariigis? Selle põhisisu? Selle käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine. 54) Eesti Vabariigi maareformi põhijooned kahe maailmasõja vahel? Eesti Vabariigi majanduspoliitikas oli esimeseks oluliseks sammuks 1919.a. vastu võetud maaseadus (maareform), mille alusel riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Suurem osa endisest mõisamaast jagati asundustaludena (u 35 000) välja rahvale, esmajärjekorras said maaomanikeks Vabadussõja silma-paistvamad veteranid. Kuigi esialgu oli uutel taludel raske toime tulla, said talupojad siiski hakkama. Mõisamajandus asendus talumajandusega, enamikul maasoovijatest oli võimalik olla maaomanik ning seetõttu kadusid varasemad teravad vastuolud. 55) Millega algab ja millal lõpeb tööstuspööre/tööstusrevolutsioon?
Suleti ajalehed, ajakirjad Keelustati kõik partied, peale fasistliku Natsionaalsotsialism - Juhiks oli Hitler, keda Saksamaal kõik inimesed austasid, kuid nad ei teadnud, mis plaanid Hitleril tegelikult on. Toimusid võitlused sise- ja välisvaenlastega. Kommunism - Teema 7 Eesti Vabariik, 1920- 1934; Eesti ajalugu pt. 13-19 Majandus: maareform- iganenud mõisamajanduse asendamine talumajandusega. Riigistati mõisnike maad, põllutehnika ja loomad Maad jagati soovijatele asundustaludena Maareformiga rajati 56 000 uut talu, kadusid vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel, talurahvast kujunes tugi omariiklusele. rahareform- margad ja pennid asendati kroonide ja sentidega sisepoliitika: esimene põhiseadus- Seadusandlik võim kuulus Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu. Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis
annaabi.ee 
