Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimasutus puudus. b) nimeta 2 kohta, kust on leitud vanimad jäljed elust Eesti aladel: Kunda Lammasmägi, Pulli c) loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur d)loetle kolm Kunda kultuuri iseloomustavat fakti: seoses tööriistadega: kivist tööriistad seoses elatusaladega: kalapüük, korilus, küttimine seoses asulakohtadega: veekogu ääres, elati püstkodades. e)too 3 näidet, mis viitavad sellele, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel: surnuid maeti asula aladele. keraamika kaunistati kammitaolise riista abil kunstitase- väikeloomade ja inimeste kujutised. f) too 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika oli mõlemast eesnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel: surnuid maeti asulast välja kägarasendisse?
Ohevrdamine maagiline toiming, loodeti saavutada jumalata heatahtlikkust. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus, kuid neoliitilised tööriistad olid töödeldud üle pinna ning puuriti ka silmaauk. Miks on baltikumi rahvaste etnogoneesis palju ebaselget ja vaieldavat? Miks on aja jooksul see ümber hinnatud? - Tooge 3 näidet, mis iseloomustavad Kunda kultuuri -Seoses asulakohtadega veekogude ääres, ei elatud pidevalt - seoses tööriistadega valmistati kivist, puust ja luust, ebakorrapärase kujuga ning lihvitud vaid servalt -elatusaladega tegeldi korilusega, küttimisega ja kalapüügiga. Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal tasemel. * Savinõud, mis olid ilustatud *Tööriistade valmistamisoskused olid arenenumad *kõrge kunstitase
varandusliku ebavõrdsuse suurenemine, haritava maa maksustamine, eliidi kujunemine, võimuvõitlus Lõunapoolsed piirkonnad, kus toimus kiire areng: Vahemere piirkonnad (Kreeka, Kreeta, Rooma) Rauaaeg: (500e.Kr-1200p.Kr) vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg u 500eKr-50 pKr rooma rauaaeg u 50 pKr-450pKr keskmine rauaaeg u 450-800 eKr noorem rauaaeg viikingi aeg u 800-1050 hilisrauaaeg u 1050-1200 Kunda kultuur Kunda kultuur-Läänemere ida ranniku mesoliitiline kultuur Faktid seoses asulakohtadega: Rajati asulad veekogude lähedusse Elati umbes 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest Pole kindel, millistes elamutes elasid Seoses tööriistadega: Tulekivist lõikeriistad Rohmakalt töödeldud kivikirved Palju luust ja sarvest tööriistu Seoses elatusaladega: Kalastamine Küttimine Korilus Kammkeraamika Tööriistad olid paremini töödeldud, savinõude kasutamine, matmiskombe tekkmine Nöörkeraamika
Kalmed kui looduslikud pühakohad? Kalmete pealt puid ei raiuta, mille poolest on nad pühad. Juhuleiud Koorküla ohvriallikas: kaks 8-9. Sajandi odaotsa, viikingiaegsed Noorema rauaaja ehteid hiiemägede lõhkumiselt, ohvriallikatest Teated mündileidudest: hiiekohad, ohvriallikad Etnograafilised teated Lääne-Eesti ohvrileidudest: klaasikillud, naelad, hobuserauad. Pühapaikade „vanus“, st tagasiulatuvus ajas Arheoloogilised kaevamised/leiud: noorem rauaaeg (9-13 saj) Seos asulakohtadega, mis tekivad viikingiajast (9 sajandist); osa varasemaid hiis- kalmeid jäävad edasi Usundilooline analüüs: esivanematekultuse taandumine riitustes esimese aastatuhande keskpaiku pKr – riitused kalmetelt teistesse paikadesse. On toimunud suur murrang muinasuusundis, kuni selle ajani on olnud kalmed väga tähtsad riitusepaigad. Potensiaalsed pühapaigad: Looduses on sobivaid kohti küllaga. Külade ümber on mõistlik hulk potensiaalseid hiiepaiku, mõnes külas neid ei olegi.
matmisvormile on 13701345 eKr. Tuntud pronksiaegne matmispaik on Kiviki kivikalme Rootsis. 75 m läbimõõduga kalmes oli kesksel kohal suur kivikirst, mille kivid olid kaunistatud. Kujutatud oli neil mitmesuguseid tseremooniad. Analoogilisi kujutisi on küll olnud mujalgi, ent siiski üsna harva. Omalaadseks muististeliigiks oli nooremal pronksiajal ja rauaaja alguses põlenud kivide hunnikud. Neid on seotud teiste muististega, st kalmete ja asulakohtadega, kuid mingit otsest seost pole olnud võimalik kindlaks teha. Pronksiajast on Skandinaavias teada ka kaljumaalinguid. Need jagatakse kahte rühma: 1) püügikultuuriga liituvad kaljumaalingud ja joonised põhjas; 2) maaviljelusega seotud Lõuna-Skandinaavias. Jagunevad veel omakorda leiukohtade järgi alarühmadeks. Alguse said need juba neoliitikumi lõpus. Neid esineb nii püstistel kui horisontaalsetel pindadel, põhimotiivideks olid laevad,
haudadega kalmistutesse, hauad kaeti pealt kiviplaatidega. Esines ka kaksikmatust. Mitmel korral on inimluude seest leitud väikeseid kiviriistu (vägivaldne surm). Samasuguseid leide ka mujalt Niiluse ümbrusest. Viljelusmajanduse levik Niiluse orus oli aeglane, toimus järk-järgult. U 10 000 eKr mitmed suured asulakohad Esna lähedalt. U 5000 eKr oli Niiluse orus tuhandeid külasid. Nende elanikud tegelesid nii viljeleva majandusega kui ka küttimisega. Üheks selliseks asulakohtadega paigaks oli omaaegse Faijumi järve kaldad Niilusest läänes. Siin Faijumi kultuur (u 52004000 eKr). Asulakohad enamasti muistsete järvede kallastel. Tulekivist teradega luuriistad. Püüti kala, kütiti krokodille, jõehobuseid; kasvatati ka nisu ja otra, kitsi ja lambaid. Niiluse delta lääneosas oli 49004400 eKr Merimde asula Merimde kultuur. Ümmargused ja ovaalsed majad ning varjualused olid ehitatud osaliselt maa sisse. Ehitusmaterjaliks kõrkjad
annaabi.ee 
