Pruunkaru
aktiivselt vaid liikus peamiselt kahe punkti vahel: õunaaia ja vahepealseks lähedal olevas lepavõpsikus puhkamiseks sobiliku koha
vahel. Kuna karu liikus peamiselt videvikus, siis ei häirinud teda ka see, et u. 300 m kaugusel vanast õunaaiast oli kasutuses olev talu
majapidamine ning veelgi lähemal kohaliku tähtsusega maantee. Ju siis Eesti karud on inimestega kohanenud ja oskavad hoole ja
osavusega end nende eest varjata.
Kahe aasta peale kokku saadud emase karu asukohapunktidest moodustus veidi üle 60 ruutkilomeetrine kodupiirkond.
Mõnevõrra on ilmselt siin tegu ülehinnanguga, kuna esimesel aastal mõjutas karu liikumist raadiokaelustamisest põhjustatud okk,
mille tagajärjel muutis karu kiiresti oma asukohta. Samuti mõjutab tulemust see, et kuna tegemist oli suhteliselt lühikese
vaatlusperioodiga, oli kodupiirkonna arvutamiseks kasutatud asukohapunktide hulk väga täpse kodupiirkonna suuruse leidmiseks veidi
tagasihoidlik
annaabi.ee 
