Mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaja lõpp
siseveekogude äärde ja mereranda. Lõpuosas hakati tegelema viljeleva majandusega,
st. asuti elama maaviljeluseks sobivatele aladele. Asutati esimest korda ka Eesti
paepealsed ning sisemaa kõrgustike servaalad. Iseloomulik oli kamm- ja nöörkeraamika.
Arenes edasi savinõude valmistamise oskus. Töö- ja tarberiistu tehti nagu enne luust,
puust ja kivist. Lihvimistehnika arenes. 2. aastatuhande algupoolel jõudsid Eesti ala
asukateni pronksist tööriistad. Kammkeraamika traditsiooni mehed olid pikemad kui
nöörkeraamika mehed. Arvatakse, et kammkeraamika inimesed olid soomeugrilised ja
nöörkeraamika inimesed indoeurooplased. Tamula asulakohas on üks Eesti nooremaid
kiviaja asula- ja matmiskohti. Surnud maeti asulakohtade lähedale, kus surnu oli elanud.
Kaasa oli pandud ka esemeid. Seal on sobiv säilimiskeskkond, sellepärast kõik
säilinud