Astronoomilised aastaajad 2013 Sisu lühitutvustus ¡ Miks tekivad aastaajad? ¡ Aastaaegade jagunemine ¡ Aastaaegade levik erinevates loodusvööndites ¡ Mis on polaarjoon? ¡ Aastaaegade iseloomulikud tunnused ¡ Mis on sodiaagivöö? ¡ Erinevad tutvustavad joonis...
...võimalik. Andmekogumine tähendab sageli olukorda sekkumist, tulemused sõltuvad uurimise läbiviimisest. - Sotsiaalteadused, eriti aga humanitaarteadused on seetõttu tugevasti erinevad loodusteadustest, ei kujuta endast teadusi selle sõna ranges tähenduses. - Uurimismeetodid ja lähenemisviisid sotsiaalteadustes · Loodusteaduslikud põhimeetodid eksperiment ja vaatlus on sotsiaalteadustes teisejärgulised. · Esile tõusevad küsitlus ja tekstianalüüs oma paljude alaliikidega, mida eristab põhiliselt kvantitatiivse või kvalitatiivse lähenemisviisi do...
...limi kvaliteedi kriteeriumiks pole mitte statistiline esinduslikkus ja arv, vaid variatiivsus ja läbilõikelisus, kuid seda mitte-statistilises võtmes Valim kvant vs kvalitatiiv Kvantitatiivsed Kvalitatiivsed uurimismeetodid uurimismeetodid Uuritavate arv valimis Suur Väike Valimi koostamise alus Juhuvalim peab olema Sihiteadlik valim peab aitama esinduslik üldkogumi suhtes vastata uurimisküsimustele ja ...
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond ...
ASTRONOOMIA UURIMISMEETODID. TELESKOOP. TÄHISTAEVA VAATLEMINE. Astronoomia uurimismeetodiks on vaatlus. Kuni 17.sajandi alguseni oli astronoomi põhiliseks instrumendiks vaatleja silm, selle abiks mõned nurgamõõteriistad. Pärast Galilei pikksilma jätkusid astronoomilised vaatlused juba järjest suurtemate ja paremate pikksilmade ehk teleskoopide abil. Vaatlusmeetodite ja objektide poolest jaguneb astronoomia astromeetiaks ja astrofüüsikaks. Astromeetia tegeleb taevakehade asendi ja liikumise mõõtmisega taevasfääril. Tänapäeva astronoomia on põhiliselt as...
...kehadel toimuvaid nähtusi. 2)Objekti järgi: · Platetoloogia maa uurimine · Tähtede füüsika uurib tähtedel toimuvaid protsesse. · Galaktikate füüsika uurib tähesüsteeme. · Kosmoloogia üks osa astroloogiast, uurib universumi tekkimist ja arengut. Uurimismeetodid: 1)vaatlus (visuaalne, fotomeetrilised, spektromeetrilised). 2)katse 3)andmetöötlus. Taevakordinaadid on taevakeha asukoha kirjeldamiseks ja kordinaatsüsteemi saamiseks tuleb kokkulepida 0 punkt, suunad ja mõõtühikud. Taevasfäär- kera pind, millel näivad asuvat teavakehad. Näiv liikumine...
...ooniline on olnud astronoomia koostöö geodeesiaga (astrogeodeesia, koha määramine, aja määramine, taustsüsteemid, navigatsioon), ajaarvamisega ja kalendriarvutusega (astronoomiline kronoloogia) ning optikaga (astronoomiliste instrumentide ja andurite areng). Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga (mõõteriistad, kosmosetehnika, taevakehade trajektooride modelleerimine). Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ja kuju kindlakstegemiseks. Viimastel k...
...tronoomia koostöö geodeesiaga (astrogeodeesia, koha määramine, aja määramine, taustsüsteemid, navigatsioon), ajaarvamisega ja kalendriarvutusega (astronoomiline kronoloogia) ning optikaga (astronoomiliste instrumentide ja sensorite areng). Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga (mõõteriistad, satelliiditehnika, taevakehade trajektooride modelleerimine). Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju ki...
FÜÜSIKA: astronoomia 1. Miks pidasid kreeklased taevast kinnise sfääri kujuliseks? Tegemist on klassikalise maailmapildiga, kus Maad kujutati ümbritsevate sfääriliste kihtide kogumina. Kuna kreeklased olid järjepidevad taevavaatlejad, kes märkasid tähistaeva katkematust. Kui tegu ol...
Sisukord Astronoomia ja selle jaotus......................................................................................................... 2 Astronoomia ajalugu...................................................................................................................3 Olulisi tegelasi ja nende avastusi astronoomia ajaloost..................................
...Universumit - „rännates“ kõiksuse maailmaruumis. Näi- teks näeb inimene oma enda „silmadega“ Linnutee galaktikat, kui ta asub sellest väljaspool või hõl- 29 jub liikudes Galaktika siseses ruumis. Need astronoomilised objektid, mis meile ( maapealsetele ini- mestele ) on ainult nähtavad läbi suurte teleskoopide, on aga nö. surnutele lausa käega katsutavates kaugustes. Pärast surma on võimalik liikuda paikades, mille olemasolu kohta maapealsetel inimestel aimugi pole või ei ole nad kunagi oma enda s...
...d mitte ühtegi viga. Inimesel on võimalus näha pärast surma Universumit - ,,rännates" kõiksuse maailmaruumis. Näi- teks näeb inimene oma enda ,,silmadega" Linnutee galaktikat, kui ta asub sellest väljaspool või hõl- jub liikudes Galaktika siseses ruumis. Need astronoomilised objektid, mis meile ( maapealsetele ini- mestele ) on ainult nähtavad läbi suurte teleskoopide, on aga nö. surnutele lausa käega katsutavates kaugustes. Pärast surma on võimalik liikuda paikades, mille olemasolu kohta maapealsetel inimestel aimugi pole või ei ole nad kunagi oma enda silmadega ne...
...d mitte ühtegi viga. Inimesel on võimalus näha pärast surma Universumit - ,,rännates" kõiksuse maailmaruumis. Näi- teks näeb inimene oma enda ,,silmadega" Linnutee galaktikat, kui ta asub sellest väljaspool või hõl- jub liikudes Galaktika siseses ruumis. Need astronoomilised objektid, mis meile ( maapealsetele ini- mestele ) on ainult nähtavad läbi suurte teleskoopide, on aga nö. surnutele lausa käega katsutavates kaugustes. Pärast surma on võimalik liikuda paikades, mille olemasolu kohta maapealsetel inimestel aimugi pole või ei ole nad kunagi oma enda silmadega ne...
...uu peal näitab, et maakera on ümmargune. (Kuul on väga mitmekülgne mõju Maale, nt. põhjustab tõusu ja mõõna. See tõusu ja mõõna laine on ümber Maa nagu rihmaratas ja põhjustab hästi väikest maakera pöörlemise aeglustumist, st. et ööpäev läheb natuke pikemaks.) 6. Astronoomilised uurimismeetodid. (astronoomia- teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja selle seadusi) · nurgamõõtmisriistad (teodoliit, sekstant) · teleskoobid 1. refraktor- koosneb läätsedest, kõige suurem on läbimõõduga 102 cm. 1609- Galilei- Jupiteri 4 kaaslast, Veenuse ...
... moodustab praegune energeetika vähem kui kümnetuhandiku Päikeselt tulevast energiast. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu ...
TUUMAFÜÜSIKA 1.Tuuma ehitus, Miks prootonid ja neutronid ei liitu tohutult suurte tuumajõudude tulemusel? Miks osakesed millel pole välispinda ei lähene rohkem üksteisele? Põhjus on sama, miks elektronid on üle kogu aatomi laiali jagunenud? Vastuse annab mitteklassikaline füüsik...
... 4 Kosmonautika Kosmonautika on teadus- ja tehnikaharu, mis tegeleb kosmose hõlvamisega inimkonna huvides. Kosmonautika põhilised eesmärgid on Maa ja selle atmosfääri ehk õhkkonna uurimine tehiskaaslaste abil, raadio ja televisioonkaugside korraldamine, astronoomilised vaatlused väljaspool Maa atmosfääri, lennud Kuule ja Päikesesüsteemi planeetidele. Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Eduardovich Tsiolkovski. Ta põhjendas esimesena teaduslikult rakettide kasutamise võimalust lennuks väljaspoole Maa atmosfääri ja teistele planeetidele. Oma 1903. aa...
Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu mis uuri taevakehade ja nende süsteemide ning kosmilise hajumise ehitust, liikumist ning arengut Astronoomiat saab liigendada meetodi järgi: astromeetria asukoha määramine, taevamehaanika - liikumine ja astrofüüsika ehitus ja arenemine Objekti järgi jahum...
...Maa kui planeedi seisundit inimeste arvu, süsinikdioksiidi osakaalu ning keskmise temperatuuri kasvuga. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadvale, tõuseb Maa temperatuur. 12. Taevas leiavad aset meteoroloogilised, ööpäevased, sesoonsed ja astronoomilised muutused. Viimaste hulka kuulub ka evolutsioon ja omaliikumine. Öö ja päeva vaheldumine, pilved, lumi, vihm, virmalised, vikerkaar. 13. Tähistaeva muutumine on seotud aastaaegadega sellepoolest, et igal aastaajal on sellele iseloomulik ilm. Aastaaega saab määrata Päikese kõrg...
...n. meniskteleskoop)) keskööks - uuritakse nii nähtavat kui ka nähtamatut kiirgust (ultraviolett ja infrapunane) - tähtede näiv liikumine sõltub vaatleja asukohast Maal (näiteid ) - raadiokiirgust püüavad raadioteleskoobid - uurimismeetodid: 4. Geograafiline asend ja ajaarvestus - otsene mõõtmine ja keemilised analüüsid (lähemad taevakehad) - fotograafia (väga täpsed fotod ja nende võrdlemine) - ajaarvestuse al...
Taevakehade liikumine Sthella Tau TNG, 10 H Tallinn 2013 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Päikesesüsteem 3 Astronoomia 4-5 Astronoomia ajalugu 6 Päikesesüsteem 7 Mis mõjutab maa pöörlemist? 8 Ringliikumine 9-10 Planeedid 11 Planeedid Maalt vaadatuna 12 Planeetide pöörlemine 13 Planeetide tiirlemine 14 Johann Kepleri seadused 15 Johann ...
... käsitlus kahtluse alla ka maailmaruumi loomulike piiride olemasolu. Veelgi enam, mitmete tiirlemistsentrite olemasolu selles süsteemis ei välistanud põhimõtteliselt ka seda, et Päike ise võiks tiirelda ümber mingi seni veel tundmatu tõmbekeskme. Hilisemad astronoomilised vaatlused, mis tänu vaatlustehnika arengule muutusid üha täpsemaks ja informatiivsemaks, seda peagi ka kinnitasid Viimaste aastasadade jooksul on füüsikalise maailmapildi areng olnud tormiline. Koos füüsika arenguga on toimunud suured muutused meie ettekujutuses ümbritsevas...
... muutub arvatavasti veel korduvalt. Uued teleskoobid on kavandatud juba uudsema tehnoloogia järgi. Et vältida HST juures tehtud vigu, püütakse uut teleskoopi väga põhjalikult projekteerida ning teha ka prooviteleskoope. Seejuures on tehnoloogilised nõudmised ning astronoomilised vajadused uue teleskoobi jaoks oluliselt kõrgemad. Teleskoobi peegel tuleb painduv ja väga õhuke -- 2 mm -- ning ta toetub aktivaatorite kaudu väga kergele alusele. Kui tavaliste kaasaegsete teleskoopide peegli erikaal (koos aktivaatorite ja toetusraamig...
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Maailm, loodus, mina ja füüsika Maailm ja loodus Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis mei...
Astronoomia tähendab kreeka keeles täheteadust. Astronoomia on teadus, mis käsitleb taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine paigutust, ehitust, liikumist ning arengut. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "loogia", vaid "noomia" kreeka sõnast no...
...oon jms), tehnika ja matemaatika arengule. Astronoomia ajalugu omakorda aitab mõista vanade tsivilisatsioonide igapäevaelu määrati ju näiteks viljalõikuse aeg astronoomiliste meetoditega ning võimaldab täpselt dateerida sündmuste ajahetke, kuna astronoomilised sündmused on tagasiarvutatavad. 20. sajandil leidis kinnituse Suure Paugu mudel ning saime palju teada tumeda aine ja tumeda energia kohta, mis moodustavad ~95% kogu universumi massist. MEILE LÄHIM TÄHT PÄIKE Päike asub Maast 150 miljoni km e. ühe astronoomilise ühiku...
... 1669 kuni 1670 Pariisi ja Amiensi vahel andsid tulemuseks 57,060 toisi (tois on vana prantsuse pikkusühik, mis võrdub 1,949 meetriga). Saadud tulemuste võrdlemisel sai selgeks, et Newtonil oli õigus olnud. Celsiuse ülesandeks ekspeditsioonil Lapimaale olid astronoomilised vaatlused (nagu võib näha tema päevikutest, mis on tänapäeval hoiul Uppsala Ülikooli raamatukogus). Prantsusmaa kuningas määras talle teadusele osutatud teenete eest eluaegse tuhande frangi suuruse pensioni. Olulisemad tööd ja saavutused 18. sajandil kuulusid astronoomi töökohustuste hul...
... muutub arvatavasti veel korduvalt. Uued teleskoobid on kavandatud juba uudsema tehnoloogia järgi. Et vältida HST juures tehtud vigu, püütakse uut teleskoopi väga pohjalikult projekteerida ning teha ka prooviteleskoope. Seejuures on tehnoloogilised nõudmised ning astronoomilised vajadused uue teleskoobi jaoks oluliselt kõrgemad. Teleskoobi peegel tuleb painduv ja väga õhuke ehk kuni 2 mm ning ta toetub aktivaatorite kaudu väga kergele alusele. Kui tavaliste kaasaegsete teleskoopide peegli erikaal koos aktivaatorite ja toetusraamiga on 400-1000 kg/m2, siis NGST jaoks...
... Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit...
...adates näeme neid alati taevas ligikaudu ühel joonel (ekliptikal) paiknevana. Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast Maa pinnalt, siis need liikumised on näivad, nad oleksid tegelikud, kui Maa oleks nende liikumuste liikumatu keskpunkt. · Astronoomilised aastaajad-need, mis on kalendri järgi paika pandud, neid piiritlevad pööripäevad · Fenoloogilised aastaajad-ilmast sõltuvad, nt kui temperatuur üle nulli siis algab kevad jne · Kuu tiirleb ümber Maa, liigub läänest itta, pöörleb ümber oma telje nii, e...
...sse. Sama moodi mõjub Maale ka inimeste arvu, süsinikdioksiidi osakaalu ning keskmise temperatuuri kasv. Tehnoloogia areng võib rikkuda Maa tasakaalu. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised, ööpäevased, sesoonsed ja astronoomilised muutused (taevakehade evolutsioon ja omaliikumine). 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Tähistaeva muutumise seos aastaaegadega - telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 14. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkujud on ki...
...on lõpmatult palju. Universum on kõikides suundades ühesugune. Kershell,Bruna 6. Relativistlik maailmapilt-universum on paisuv süsteem- Freagman,Fuggle 1957 hakkati kosmoses käima, enne seda tehti maapealt uuringuid. 1961 käis Gagarin kosmoses. Astronoomia uurimismeetodid: 1. Vaatlus 2. Katse 3. Andmetöötlus Astronoomiliste vaatluste iseärasused: · Passiivse iseloomuga · Maa liigub st taevakehade asend muutub. · Mõõdetakse nurkkaugust. Mõõteriistad: · Teleskoop · Rekraktor · Reflektor · Raadioteleskoobid · Observatoorium-teadu...
...arasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Teaduses eristatakse samade kriteeriumide järgi fenoloogilisi aastaaegu. Lähisekvatoriaalses vöötmes ja mussoonkliimaga aladel jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: kuiv ja niiske periood. Ka astronoomilised aastaajad (astronoomiline kevad, suvi, sügis ja talv) kannavad samu nimetusi. Nende puhul on eraldajateks pööripäevad, ehk täpsemini kevadine võrdpäevsus, suvine päikeseseisak, sügisene võrdpäevsus ja talvine päikeseseisak. Ilmastiku järgi toimub aastaaja vahetumine tavaliselt varem ...
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
annaabi.ee 
