(1) (Pluuto ja tema kaaslane Charon) Kääbusplaneet Pluuto ? New Horizon on kosmoselaev, mis uurib Pluutot. See on esimene kosmoselaev, mis läheb Pluutole. New Horizon startis 19. jaanuaril aastal 2006 kell kaks päeval. Kosmoselaev uurib Charoni, Pluutot ja Kuiperi vööd (pisiobjektid, mis paiknevad päikesesüsteemi äärealadel). Pluuto lähedusse jõuab see alles ajavahemikus 2015 kuni 2017. (11) Rahvusvahelise astronoomialiidu (IAU) otsuse kohaselt ei saaks Pluutot planeediks nimetada. Seda juhul, kui teadlased jõuavad üksmeelele, et Neptuunist kaugemale jäävad taevakehad on plutoidid. 2006. aastal tegi IAU vastuolulise otsuse, kuulutades Pluuto kääbusplaneediks. Paljud astronoomid polnud sellega nõus ning nüüd paistab veelgi enam olevat neid, kes ei lepi, et uus, plutoidi nimetus antakse Pluutole ja Erisele ning tulevikus tuvastatavatele taevakehadele
ega eestlaste koodid-rehad ole ka kuskilt imporditud,vaid ikka siinsamas välja mõeldud.Suurem osa astronoomide tähtkujudest on siiski seotud Kreeka mütoloogiaga. Enam kui 2000 aastat tagasi olid muistsed Kreeka taevas samad tähtkujud mis tänagi.Kreeklased arvasid taevas nägevat tuttavaid loomi,esemeid ja oma muistendite kangelasi.Nemad andsidki tähtkujudele nimed,nagu Suur Karu(Eesti-Suur Vanker),Skorpion,jahimees Orion. Rahvusvahelise Astronoomialiidu 1922.ja 1928.a konventsiooni järgi eraldavad tähtkujusid üksteisest käänderingide ja taevaparalleelide lõigud;moodustub 88 neli-või enam enamnurkset tähtkuju,mis katavad tähistaeva täielikult.Palju tähtkujud kannavad ladinakeelseid nimesid,kasutatakse ka nende kolmetähelisi lühendeid(näiteks Suure Peni tähtkuju ladina keelne nimi on Canis Majoris ja selle lühend CMa).Tähtkujude asend ekliptika ja Linnutee suhtes on püsiv,kuid taevapooluste ja taevaekvaatori suhtes see muutub.
Orbiit on tal tugevalt elliptiline ning märgatavalt kaldu teiste planeetide orbiitide suhtes. 20. sajandi viimastel ja 21. sajandi esimestel aastatel hakkasid astronoomid avastama hulgaliselt Pluuto-sarnaseid objekte sealpool Neptuuni orbiiti ja leidsid objekti, mis oli isegi suurem, kui Pluuto, mistõttu kerkis küsimus, kas nimetada need teised leitud objektid Pluuto järgi samuti planeetideks? Lõplik otsus tehti 2006. aastal Rahvusvahelise Astronoomialiidu peaassableel ( RAL). Kõigepealt sõnastati esimest korda tehniline planeedi definitsioon, mille kohaselt on Päikesesüsteemis ainult kaheksa planeeti Merkuurist Neptuunini. Pluuto asetub uude kääbusplaneetide kategooriasse. Siin on määratlus sarnane täis-planeedi omaga, aga kahe erandiga-orbiiditsoon pole vaba võistlevaist objektidest ja kääbusplaneet pole ise mõne teise keha kaaslane ehk kuu. Niisuguse käsitluse kohaselt on
1963. aastal hakati sinna tasapisi sisse kolima. Meenub, et kevadel sain oma diplomitöö tulemustest rääkida just peahoones toimunud seminaril. Järgmisel, 1964. aastal toimus pidulik peahoone ja kogu esimese ehitusjärgu pidulik avamine. Foto 1. Tõravere Observatooriumi peahoone. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://nvv.ee/index.php?page=vabal&id=3 Kohal oli tollane Rahvusvahelise Astronoomialiidu president Armeenia Teaduste Akadeemia president ja Nõukogude Sotsialistliku Vabariikliku Liidu Teaduste Akadeemia akadeemik Viktor Ambartsumjan. Väliskülalisi peale Ida-Saksamaa Zeissi firma optiku Manfred Steinbachi ei olnud. Kutsutud oli ka Tartus tegutsenud kõige kuulsama astronoomi Struve lapselapselapselaps. See vanadaam esines oma loodud asjakohase luuletusega. Observatooriumi avamine 1964. aastal toimus täpselt 150 aastat hiljem 5
annaabi.ee 
