koguhulgast, nähtav aine domineerib kindlalt. Väitekirjas tuli H.Eelsalul töödelda mahukaid andmemassiive stellaarstatistiliste meetoditega. Saadud kogemus viis teda galaktiliste vaatlusandmete töötlemise metodoloogia alastele uuringutele, samuti metodoloogia üldküsimuste käsitlemisele. Teiseks lemmikalaks olid H. Eelsalul tähefotomeetria probleemid. Ta tegi muutlike tähtede vaatlusi, määras heleduskõveraid ja uuris astrofotomeetria alusprobleeme. Ta tegutses... Eesti Loodusuurijate Seltsi juhatuses, Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi nõukogus, Eesti Teaduste Akadeemia meteoriitika komisjonis. Ta oli Rahvusvahelise Astronoomia Liidu ja Euroopa Astronoomia Ühingu liige. H. Eelsalu ei jõudnud teostada kõike kavandatut, kuid me oleme kindlad, et tema pärand jääb püsiva väärtusena eesti teadusse ja kultuurilukku. 26. juulil 1998 lahkus meie keskelt kauaaegne Tartu Observatooriumi teadlane füüsika-
on Kapella (Jõulutäht). Sel juhul pole lisaandmeid vaja, vaid massid, parallaks ja orbiidi kalle tuletuvad otseselt vaatlusandmeist. Visuaalseil kaksiktähil, millede kaugus on teada, on võimalik arvutada muu seas ka komponentide tõenäolised läbimõõdud heleduse ja pinnatemperatuuri alusel, viimane omakorda on määratav tähe värvi, või "värvi-indeksi" abil, ülesanne, millega tegeleb astrofotomeetria. Niisiis on olemas mõnikümmend süsteemi, kus mitte ainult orbiidid, vaid ka üksikute komponentide suurused ja massid on teada. Näiteks Siirius ( Canis Majoris), üks lähematest tähtedest, heledaim täht taevas; kaugus 8.8 valgusaastat; on kaksiktäht, mille avastas Bessel, ilma et tema kaaslast oleks näinud, ainuüksi tema liikumise perioodilisest kõikumisest, mida tuli nähtamatu kaaslase arvele panna; hiljem leiti kaaslane üles, see osutus võrdlemisi heledaks, 8
annaabi.ee 
