x probleemid informatsiooniga; x sisesed ja välised tegurid on sassi aetud. SWOTi plussid: x lihtne; x pole töömahukas; x võimaldab anda hinnanguid strateegiale/taktika suhtes (TOWS); x aitab konsensust ja grupitööd teha. 2. ETTEVÕTTE TOOTLIKKUSE (Y) MODELLEERIMINE: REGRESSIOONVÕRRAND y = 90,8x1 + 133,6x2 + 23,2 R=0,64 F=4,4 Ftabeli(p=0,95)=3,6 DW=1,6 x1 energiaga varustatus x2 põhivaraga varustatus Regressioonimudel astmefunktsioonina y = 9,7x10,31 x20,52 R=0,5 F=7,1 Ftabeli(p=0,95)=3,6 DW=1,5 Regressioonimudel standardiseeritud mastaabis y = 0,12x1 + 0,28x2 Interpreteerida mudelid. Mis andmeid veel oleks vaja, mida nad näitaksid? Kui energiaga varustatus kasvab 1 võrra, siis ettevõtte tootlikkus kasvab 90,8 võrra (põhivaraga varustatuse muutumatuks jäädes). Kui põhivaraga varustatus kasvab 1 võrra, siis ettevõtte tootlikkus kasvab 133,6 võrra
Pulsjuhtimise korral on juhtimine keerulisem, kuid saadakse suurema võimsusega esimene harmooniline. Kasutatakse ka keerulisemat süsteemi, kus eripolaarsusega ja kestvusega polaarsusega on suurem kui kolm. Kolmefaasilistes muundurites kasutatakse ka astmelist vaheldust, kus pinge moodustatakse astmefunktsioonina liini ja faasi pingete kombinatsiooniga. Toodud lihtsustatud vaheldi skeem ei teki induktiivse koormuse korral probleeme, sest lüliti juhib voolu mõlemas suunas ja kui ümberlüliti läheb asendist 1 asendisse 2, siis peab vool läbi induktiivsuse teatud aja vältel jätkuma, ning see vool komuteeritakse lülitiga sel puhul alumisse sektsiooni
Seda nimetatakse tajukujundiks. Eksisteerivad ka taju suhtelised ja absoluutsed piirid. Taju absoluutsed piirid esinevad siis, kui tajutakse stiimulite kõige väiksemaid või kõige suuremaid väärtusi. Kuid esinevad ka nn suhtelised piirid. Need esinevad siis, kui on võimalik tajuda kõige väiksemaid muutusi, mis on stiimuli väärtuste osas. Inimene ei taju just absoluutseid suurusi, vaid tajutakse enamjaolt ikkagi suuruste omavahelisi suhteid. Astmefunktsioonina stiimuli füüsilisest väärtusest on võimalik kirjeldada tajumulje tugevust, mis on subjektiivne. Tajumuljete tekkimine ja kadumine võtab 4 üldjuhul aega ja seepärast on võimalik ka nende tekkimist või kadumist ajas mõõta. Üsna sageli ei sõltu taju vaatlustingimustest. Kuid selline tajukujund sõltub sellest, et mida tajutakse samal ajal või vahetult enne ja pärast
Seda nimetatakse tajukujundiks. Eksisteerivad ka taju suhtelised ja absoluutsed piirid. Taju absoluutsed piirid esinevad siis, kui tajutakse stiimulite kõige väiksemaid või kõige suuremaid väärtusi. Kuid esinevad ka nn suhtelised piirid. Need esinevad siis, kui on võimalik tajuda kõige väiksemaid muutusi, mis on stiimuli väärtuste osas. Inimene ei taju just absoluutseid suurusi, vaid tajutakse enamjaolt ikkagi suuruste omavahelisi suhteid. Astmefunktsioonina stiimuli füüsilisest väärtusest on võimalik kirjeldada tajumulje tugevust, mis on subjektiivne. Tajumuljete tekkimine ja kadumine võtab üldjuhul aega ja seepärast on võimalik ka nende tekkimist või kadumist ajas mõõta. Üsna sageli ei sõltu taju vaatlustingimustest. Kuid selline tajukujund sõltub sellest, et mida tajutakse samal ajal või vahetult enne ja pärast. Suurepärane taju esineb väga suurepärasel keskendumisel objektile, mida tajutakse
Seda nimetatakse tajukujundiks. Eksisteerivad ka taju suhtelised ja absoluutsed piirid. Taju absoluutsed piirid esinevad siis, kui tajutakse stiimulite kõige väiksemaid või kõige suuremaid väärtusi. Kuid esinevad ka nn suhtelised piirid. Need esinevad siis, kui on võimalik tajuda kõige väiksemaid muutusi, mis on stiimuli väärtuste osas. Inimene ei taju just absoluutseid suurusi, vaid tajutakse enamjaolt ikkagi suuruste omavahelisi suhteid. Astmefunktsioonina stiimuli füüsilisest väärtusest on võimalik kirjeldada tajumulje tugevust, mis on subjektiivne. Tajumuljete tekkimine ja kadumine võtab 4 üldjuhul aega ja seepärast on võimalik ka nende tekkimist või kadumist ajas mõõta. Üsna sageli ei sõltu taju vaatlustingimustest. Kuid selline tajukujund sõltub sellest, et mida tajutakse samal ajal või vahetult enne ja pärast
annaabi.ee 
