JUURVÕRRAND JA VÕRRATUS Juurvõrrand on võrrand, milles muutuja esineb juuritavas. Näiteks ja on juurvõrrandid. Juurvõrrandi lahendamiseks tuleb muutujaga liikmed vabastada juurtest. Selleks astendatakse võrrandi mõlemat poolt juurijaga võrdse arvuga. Kui võrrandis on ainult üks juur, siis tuleb see jätta üksi võrrandi ühele poolele. Kui võrrandis on mitu juurega liiget, siis võib juhtuda, et ühekordse astendamisega me juurtest lahti ei saa. Sellisel juhul tuleb astendamist korrata. Et astendamisel võib tekkida võõrlahendeid, peab juurvõrrandi lahendeid alati kontrollima.
b b b b a Murru astendamisel võib vahetada lugeja ja nimetaja kohad, muutes astendaja märgi vastupidiseks. algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Juure omadused (I) Juure omadused ja juure leidmise eeskirjad tulenevad arvu astmete leidmise eeskirjadest, sest juurimine on seotud astendamisega valemi 1 n aa n abil. 1. Igast mittenegatiivsest arvust saab leida n-nda juure. See juur on alati mittenegatiivne. 1 1 0; Näited 5 32 2 0; 3 0 0 0; 1 1. 2
Kasutusel on mitmeid standardseid süsteeme, kuna ühes või teises uurimis- või tegevusvaldkonnas võib üks või teine süsteem anda mugavamad arvutusvalemid Põhiühik on põhisuuruse vaadeldav ühik suuruste süsteemis. Tuletatud ühik on tuletatud suuruse ühik vaadeldavas suuruste süsteemis. Süsteemne ühik on vastava ühikute süsteemi põhi- või tuletatud ühik. Süsteemivälisteks on kord- ja osaühikud, mis saadakse põhi- või tuletatud ühikute vastavalt astendamisega positiivse arvuga või negatiivse arvuga. Näiteks amper(A) on põhiühik, millest milliamper( mA=A *10^-3) on osaühik. Meeter(m) on samuti põhiühik, millest kilomeeter( km=m*10^3 ) on kordühik. 6. SI ühikud: põhiühikute definitsioonid, ühikute, nende nimetuste ja tähistuste kirjaviis. Massiühik on võrdne rahusvahelise kilogrammi prototüübi massiga 1901 aastast. Pikkus - valgus läbib selle teepikkuse 1/299792458 sekundi jooksul.
annaabi.ee 
