käsitsi või söötmisautomaatide abil. Soomuskatte väljakujunemisest alates on tegemist kalamaimudega ja paljundamise etapi võib lugeda lõppenuks. 8. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses. Forellisööt valmistatakse kalajahust, kalaõlist, nisujahust, sojajahust, vitamiinidest, pigmentidest jne. Valku 45%, rasvu 25%, süsivesikuid 13%, mineraalaineid 8%, kiudaineid 0,9%, vett 8%, lisandid. Pigmendina kasutatakse punast pigmenti astaksantiini. 9. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel. Söödakoefitsent näitab mitu kg sööta kulub 1 kh kala juurdekasvu saamiseks toorkaalus, peaks olema 1,1 või alla selle. Muutub kala eluea vältel oluliselt sõltuvalt kala suurusest. Jääb vahemikku 0,6-1,1. Söötmise meetodid: käsitsi söötmine, programmeeritud söötmine ja isu järgi söötmine. 10. Kalade suuruse järgi sorteerimise vajadus ja tehnoloogia
Ksantofüll · Ksantofüll - on üks karotenoidide rühm. Nad on enamasti tetraterpeenid ning sisaldavad erinevalt karoteenidest hapnikku sisaldavaid funktsionaar ühmi(hüdroksüülrühm, karbonüülrühm, karboksüülrühm, mõnikord ka oksiraanrühm). Ksantofüllid leiduvad kõikide fotosünteesis osalevate taimerakkude plastiidide s. Ksantofülle kasutatakse söödalisaainetena, et loomsete saaduste värvust tugevdada. Näiteks lisatakse astaksantiini kultuurlõhe söödana kasutatavale kalajahule, et saada iseloomulikku lihavärvi ja kanasöödale, et rebu värvi intensiivistada Tehnoloogilised lisandid Kasutatud kirjandust natuke · https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B6%C3%B6dalisandid · http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1477981673738&uri=CELEX:32003R1831 · http://ph.emu.ee/~irjel/Sootmine/sootade%20moodul/sdalisandid.html · http://www.balticagro.ee/piimaveistele/energiasoodad/propuleenglukool
Alati on neil juhtudel kalal tugev naftaasaaduste lõhn ja maitse. 2) M-74 sündroom M74 on Läänemeres vabalt elavate lõhede ja nende järglaste haigus. Paljudel Rootsi ja Soome jõgedesse kudema tulevatel lõhedel, nii emas kui isaskaladel, täheldatakse ebanormaalset, laperdavat või kõikuvat liikumist. Selliseid kalu leidub sagedamini suuremate isendite hulgas. Nende kalade mari on enamasti hele, sisaldades vähe astaksantiini, mis tavaliselt annab lõhe marjale iseloomuliku punaka värvuse.Selgitamata etioloogiaga haigused. Lõhe eelvastsetel ilmnevad haigusnähud tavaliselt 23 nädalat pärast koorumist, kui suur osa rebukotist on juba ära kasutatud. Nad lamavad veekogu põhjas, reageerivad loiult välistele ärritustele ja teevad aegajalt ootamatult ujumissööste. Haiged eelvastsed on tumedamad, nende rebukotis võivad esineda verevalumid. Areneb punnsilmsus, lõpused on
M74 sündroom 7 M74 on Läänemeres vabalt elavate lõhede ja nende järglaste haigus. Paljudel Rootsi ja Soome jõgedesse kudema tulevatel lõhedel, nii emas kui isaskaladel, täheldatakse ebanormaalset, laperdavat või kõikuvat liikumist. Selliseid kalu leidub sagedamini suuremate isendite hulgas. Nende kalade mari on enamasti hele, sisaldades vähe astaksantiini, mis tavaliselt annab lõhe marjale iseloomuliku punaka värvuse.Selgitamata etioloogiaga haigused. Lõhe eelvastsetel ilmnevad haigusnähud tavaliselt 23 nädalat pärast koorumist, kui suur osa rebukotist on juba ära kasutatud. Nad lamavad veekogu põhjas, reageerivad loiult välistele ärritustele ja teevad aegajalt ootamatult ujumissööste. Haiged eelvastsed on tumedamad, nende rebukotis võivad esineda verevalumid
annaabi.ee 
