1. Tuntus. Mida tundtum, sed rohkem tarbijaväärtust. 3 peamist tuntuse tüüpi: Domineeriv tuntus (top of mind) – kindlas tootekategoorias esimesena meenuv bränd Spontaanne tuntus (unaided) – sihtgrupilt küsitakse, milliseid brände nad teavad kindlas kaubakategoorias Aidatud tuntus (aided) – sihtgrupilt küsitakse, kas nad on konkreetsest brändist kuulnud 2. Lojaalsus 3. Brändi tajutud kvaliteet(kasulikkus) 4. Brändi assosatsioonid(elamused, word of mouth) 5. Brändi rahaline väärtus (e raha, mida on tootja v turundaja nõus maksma brändi positsiooni eest tarbija teadvuses. Rahaline väärtus kujuneb tarbimis/tarbijaväärtuse alusel.) Tugev bränd: Kasvatab käivet ja turuosa, toetab uute turgude võitmist Loob barjääri konkurentide turuletulekuks Müüb sama hinnataseme juures konkurentidest enam Annab võimaluse eristumiseks, eristamiseks Võimaldab saada hinnalisandit Võimaldab kahandada hinnatundlikkust
· Kui mina-skeemid pole selgelt välja kujunenud märkame ja talletame enam skeemi põhiinformatsioonist erinevat infot ja tekib võimalus integreerida uusi teadmisi · Kui mina-skeemid on välja kujunenud, märkame enam kinnitavat ja ühtivat infot, mis säilitab mina-skeeme Imidzikujunduse eesmärk: Toetada mina-skeemi kujunemist st. kujundada mina-skeemi. Sellist, mis rajaneks brändi personaalsusel st toetaks brändi tarbimist. Alalävised aistilised assosatsioonid on universiaalsed. IMIDZ KUI KUJUTLUS Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub elementaarsetest aistilistest assotsiatsioonidest (spontaansetest mõtteseostest). Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste. IMIDZI KUI KUJUTLUSE OMADUSED · Mälulisus(peab olema midagi mälus enne.. mingid mälupildid, mis hakkavad
antropoloogide informantidele Torrese väina ekspeditsioon (Austraalia), 1898, Alfred C. Haddon (1855-1940), William H. R. Rivers, Charles G. Seligman - eesmärgiga uurida kohalikku elu, sotsiaalset struktuuri, kultuuri, jne. Esimene tõeline antropoloogiline välitöö (kuigi mehed ei olnud antropoloogid). Tulemusena liiguti üleilmselt kohalikule (nt religioonilised paralleelid vs kindla kogukonna uurimine) Tekkis uus faktide seostumise alus kohalikud assosatsioonid ning kontekst Uued metodoloogilised jooned nt geneaoloogiline meetod Antropoloog hankis info kohalikelt otse, mitte sekundaarselt Süstemaatilise välitööga tegelevad antropoloogid astusid teadusesse Antropoloogilise uurimuse objektiks said pigem konkreetsed kohalikud kultuurid Tulemusena astusid Seligman ja Rivers antropoloogiasse Difusionism Trend sai alguse 18. saj filoloogilisest traditsioonist, mis tõmbas ajaloolisi jooni Indo-Euroopa keelte vahel
annaabi.ee 
