aga ka tema enda nime järgi gongorismiks. Luule paistis silma peene viimistlusega. Maailma edevusest ja auahnusest pidas ta paremaks vaimset süvenemist ja kooskõla loodusega, nagu nähtub tema tuntud ,, Letriljast" (letrilja on rahvalaululik luuletusvorm, milles iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga). Kuulsaim poeem ,,Üksindused". Kirjutas selle SILVA vormis, mis lubas korrapäratult põimida 11- ja 7-silbilisi värsse ning puhtaid riime kas assonantsriimiga või hoopiski riimita värssidega. No pmls tuli vabavärss. QUEVEDO- (1580-1645)hispaania satiirik. Looming oli ulatuslik ja mitmekesine. Eeskätt fantastiliste ja grotesksete kujunditega proosasatiirid ,,Unenäod" ja kelmiromaan ,,Kelm don Pablose allakäik" tegid ta kuulsaks järgnevate sajandite Eur.s, kuid Q. Oli ka ajastu suuri luuletajaid. Mõneski luuletuses otsib ta sarnaselt Gongoraga hingerahu maisest kärast eemaletõmbumises
Teose pealiin pidi põhinema tegevusühtsusele, kuid aja ja kohaühtsus polnud vajalikud. Ajal ega kohal pole piiranguid, tegevuspaiku võib olla palju, teos mitmete aastasadade vältel. Hisp. rahvuslik teater väga liikuv. Samamoodi inglise teater. Hispaania draama sobib kõige paremini 3 vaatuseks. Võeti kasutusele palju stroofivorme. Üks stroof järgneb teisele. Hispaania draamas on väga sobiv kasutada romansivormi (8 silbile värss, mis ühendatud assonantsriimiga) hispaania klassikaline draama on kolmejaotuseline. Tähtsaim romansivorm assonantsriimidega. Lope de Vega peatykk maailmakirj. õpikus. Calderon oli rohkem filosoofiliste joontega, vaimukas kirjanik nagu teised sellel ajal. Lope de Vega loodud tyypkuju hispaania teatris : gracioso(naljamees, tervameelne) sevilla täht traagiline näidend. Lope de Vega ei püüa anda edasi täpset ajaloolist olustikku, tähtis on tegevus, võimuvõitlused. Lope de Vega keskendub auteemale
Kui mujal avastati rahvaluulet romansiga, siis Hispaanias pandi seda juba 15.saj kirja. 16.saj ilmus palju romanseerosid ehk romansikogusid. Romanss eepiline luuletus, kus räägiti rahvusliku ajaloo värvikamatest seiklustest, keskaegse ajaloo suursündmustest (rekonkista), hispaanlaste ja mauride vahekorrast piiril. Teemasid laenati ka kangelaslauludelt. Osa romansse on lüürilise tooniga prantsuse rüütlikirjanduse mõju. Romanss on 8-silbiline värssidest koosnev assonantsriimiga luuletus. Värsside arv pole ette määratud on pikki ja lühikesi romansse. Romansid kuuluvad hispaania iidsesse rahvamuusika kunsti neid lauldi ja nende saatel tantsiti. Romanss keskendub dramaatilisele olukorrale. Romansis on palju metafoore, vähe tegelasi, tabav kõne. Hispaanias võeti romanss klassitsistliku draama üheks põhivärsivormiks, tänu millele olid romansid nii elujõulised. Antiigilembelises ja klassitsistlikus Euroopas unustati rahvaluule 200 aastaks
grammatika ja dialektika) ja kvadriivium (muusika, astronoomia, geomeetria, aritmeetrika). Ka näiteks geoloogia fakulteedis oli skolastika väga oluline. Keskaja vältel oli kirjandus ladinakeelne. Pühakute elulood (hagiograafia) olid algul ladinakeelsed, samuti levis ladinakeelne e goliardiline luule (vagandid). Romaniseerunud aladel levis romaanikeelne kirjandus, mis vastandus ladina keelele. Romaan oli alati värsis, proosas ei kirjutatud tookord eriti midagi. Tavaliselt oli tegu assonantsriimiga viimase silbi vokaal kordus kogu aeg, konsonandid polnud nii tähtsad. Värsirida oli kümne- või kaheteistkümnesilbiline (aleksandriim). Trubaduur oli luuletaja, kes lõi lühemate vormidega lüürilisemat luulet. Ta ei kandnud neid ise ette, seda tegi zonglöör. Kiriku silmis oli zonglööri elukutse väga põlu all. Nende seas tajuti mingit saatanlikku momenti, kuna nad trikitasid ja olid mitmepalgelised. Üks vanem zanr oli rüütlieepika e kangelaslaul. Viljeleti 11