purustamise eeltingimuseks ja kogu Hispaania rahvusliku ning poliitilise ühendamise aluseks. Paljudes lauludes ei esine need teemad eraldi, vaid tihedas omavahelises seoses. Lähtekohaks on lühikesed episoodilised lüro-eepilised laulud ja kirjanduslikult vormistamata suulised pärimused, mis tekkisid väejuhtide kaaskondades ning muutusid kiiresti rahva ühisvaraks. Hispaania kangelaslaulud koosnevad ebaühtlase pikkusega stroofidest, mida ühend avad assonantsriimid. On kirjutatud ebakorrapärases värsimõõdus, kusjuures silpide arv värsis kõikub 8 ja 16 vahel. Kuiv ja asjalik esindusviis. Hispaania rahvaeepika tippsaavutuseks on Laul minu Cidist. Lk 67-71. Keskaja sügis : II Iha ilusama elu järele. Iga aeg igatseb ilusama maailma järele. Ja keskaeg ei ole erand. Keskaja lõpul on elu põhitooniks mõru raskemeelsus. Asjad, mis võivad elust naudingu teha, jäävad ikka samaks. Nii tänapäeval kui varem on nendeks kirjandus,
Garcilaso de la Vega võttis ekloogi (egloga) hispaania keeles kasutusele. 3 ekloogi ja suht vähe sonette ka. Jätkab petrarcalikku joont, puhas armastus on esiplaanil. Väga mõjukad on tema ekloogid, küllaltki sarnased kantsoonidega. Ekloogides võib stroofe olla 14 värsirida, võib olla rohkem, mõnikord natuke vähem. Kantsoonid võivad olla väga mahukad. Garcilaso de la Vega luule pole rahvalik, on väga otsitud, peened kujundid, lauseline väljendus on keerulisem. Täisriimid, mitte assonantsriimid. On kasutatud pikemaid ja lühemaid värsse. 05.10.10 Sisse tulevad uued vormid, mida viljeletakse sajandite jooksul. Väljendus muutub tunduvalt peenemaks. Renessansiliku luule algataja Hispaania kirjanduses- Garcilaso de la Vega. Koos Juan Boscaniga teostab pöörangu. Baldassare Castiglione- ,,Il Cortigiano" (Õukondlane) Võttis kokku renessansiinimese ideaali, on dialoogivormis proosateos. Luuletajaid on Hispaanias sel ajal väga palju. Üks on Fernando de Herrera, kogutähtsus on
annaabi.ee 
