Rooma lagunes 476pkr, kogu Euroopa oli ebastabiilne. Algas suur rahvaste rändamine, eestlased ei rännanud. Konfliktid baltlaste, skandinaavlaste ja slaavlastega. Matmiskombed muutusid taas, hauapanusteks relvad. Peitleiud – karti röövleid ning varandus peideti 16. Konfliktid balti hõimudega keskmisel rauaajal, selle põhjused. Balti hõimud Valgevenes, Ukrainas, Venemaal ja vallutasid Kesk- ja Ida-Läti kuhu rajasid linnuseid. Uusasukad lõid palju linnuseid ja assimileerisid aja jooksul läänemeresoome hõimud. 17. Konfliktid Skandinaavlastega keskmisel rauaajal ja viikingiajal – tea ja oska nimetada kuningas Ingvari sõjaretke (u 600 pKr) ning Salme laevmatusega seotud lahingut (u 750 pKr) Kaubeldi skandinaavlastega, tõestuseks sealt pärit leiud. Informatsioon viikingite saagadest, nt. Noorem ja Vanem Edda. Toimusid ka sõjaretked Eestisse, nt. kaks viikingite laevamatust Salmes. Ingvari sõjaretk 600pkr, Eestlased võitsid. 18
Kuningate ajajärgu alguse aeg on kokkuleppeline. Arvatavasti juba 2at tulid Rooma aladele indoeuroopa hõimud itaalikud. Nendest hõimudest tähtsamad on: 1) Faliskid nemad elasid Etruurias, Kesk-Itaalias 2) Latiinid asusid Laatsiumi maakonda Kesk-Itaalias 3) Sabellid 4) Umbrid 5) Oskid Maakondade nimed on just hõimude nimedest tuletatud. Olulisimat rolli neist hõimudest on olulisim latiinid, nemad moodustasid kujuneva rahva tuumiku ja ajajooksul assimileerisid endasse teised hõimud. Olulised Kreeka ajaloo asjad on nt Kreeka kolonisatsiooni ajad. I kolonisatsioon 8- 6saj eKr, II kolonisatsioon ___, III kolonisatsioon Aleksander Suure ajal. Kreeka kolooniaid tekib palju eelkõige Lõuna Itaalia aladele ja Sitsiiliasse. Need kolooniad olid omaette polised. Olulised on Kreeka linnriigid seepärast et nad avaldasid suurt mõju ka Rooma linnriikide kujunemisele. Kreeklased ise nimetasid seda piirkonda Suur-Kreekaks
Rooma tõeliseks linnaks. (Mõned ajaloolased usuvad, et ka renessansiaegse Itaalia üks kuulsaimaid isikuid, Firenze valitseja Lorenzo de´ Medici on etruskide järeltulija. Tema oli ka see, kes XV sajandil asutas Firenzes esimese etruski muuseumi). Viimasel ajal on üha sagedamini hakatud etruskidest rääkima kui Etruuria haritud ja kõrge kultuuriga rahvast, kelle roomlased toorelt alistasid ja oma rahvaga assimileerisid. Neli sajandit roomlaste vastu sõdinud etruskid alistusid viimaks meie ajaarvamise eelõhtul, umbes aastal 40 eKr, mil jumaldatud Julius Caesar korraldas 300 etruski vanema tapatalgud. Vanad roomlased võtsid etruskidelt üle rohkem, kui oskame arvata. Kõrgelt oli arenenud etruskide ühiskonnakorraldus. Siingi arvatakse, et roomlased kasutasid oma ühiskonnaelu korraldamisel just etruskide mudelit. Teada on, et etruskid oli väga võimekad ehitajad ja käsitöölised. Nende ajal rajatud
Noorema põlvkonna keelevahetus on olnud kiirem (umbes 20-30 aastat) kui teistel põhjarahvastel johtuvalt järsust 10 paikseks jäämisest multietnilistes külades, segaabieludest ja internaatkoolis käimisele. Tulemus on sedavõrd drastiline, et sageli ei saa nganassaanikeelsed vanavanemad ja venekeelsed lapselapsed üksteisest aru (Helimski 1995: 150). AJALUGU Nganassaanid assimileerisid endasse ilmselt mingi paleoasiaatilise kütirahva, nagu ka läänepoolseid jukagiire, põhjapoolseid tunguuse ja läänepoolseid samojeede (Gratsova 1994: 242). 17. sajandil maksustati nganassaanid venelaste poolt. Pikka aega elasid nganassaanid üsna eraldatuna venelastest. Muutuse tõi nõukogude võimu sisseseadmine. 1930.-40. aastatest alates - mõned aastad hiljem kui naaberrahvastel - hakkasid võimud taga kiusama
1 Kuni aastani 722 eKr kasutati mõistet heebrealased või iisraellased, pärast nimetatud aastat Kaananimaale jäänud usukoguduse liikmeid hakati nimetama juutideks. 26 Kokkuvõtteks võib öelda, judaismile on iseloomulik uskumus, et Jumal valis välja isikud ja perekonnad, kellest sai alguse rahvas, religioon ja lõpuks rahvus. Kuidas jõudsid juudid Euroopasse? 1000. aasta paiku eKr asutasid iisraellased kuningate Sauli ja Taaveti juhtimisel Kaananimaal riigi. Kuningad assimileerisid iisraeli rahva edukalt varem Kaananimaal elanud etniliste gruppidega. Kuid 722. aastal eKr vallutasid maa assüürlased ja tõrjusid iisraellased põhja poole. Juudamaa oli ainus ala, mis neile jäi. Selles ajast alates kutsutakse iisraellasi juutideks. Juudas oli Jakobi neljas poeg. 586. aastal eKr vallutasid babüloonlased Juudamaa ja suur osa juudi rahvast viidi vangidena Babülooniasse. Neid kahte sündmust peetakse juudi ajalooteaduses juutide laialirände ehk diasporaa alguseks. Juudid
annaabi.ee 
