· taimede väljakurnamine, mis tuleb arvesse vegetatiivselt paljunevate umbrohtude tõrjes. Idandid on kõikidel taimedel, eriti umbrohtudel, kõige õrnemad. Idanema meelitatud umbrohtusid on kerge hävitada, kui seda tehakse õigel ajal. Kõik mitmeaastased taimed, kaasaarvatud umbrohud, koguvad vegetatsiooniperioodi lõpul mullas olevatesse vegetatiivorganitesse varuaineid, mida nad kasutavad järgneval vegetatsiooniajal paralleelselt lehtedes sünteesitud assimilaatidega jõuliseks kasvuks ja seemnete produktsiooniks. Mehaanilise umbrohutõrje ülesanne on takistada umbrohtudel varuainete kogumist ja sundida neid suve lõpus napiksjäänud varusid intensiivsemalt kulutama uute lehekodarike moodustamiseks. Kõige olulisem roll nende printsiipide rakendamiseks on sügisesel mullaharimisel. Viimane koosneb põhiliselt kahest etapist: kõrrekoorimine ja sügiskünd. Kõrrekoorimise peaülesandeks on mitmeaastaste umbrohtude nõrgestamine ning
Fotosünteesitava orgaanilise aine hulk sõltub ühelt poolt välistest teguritest ja teiselt poolt lehtede, okaste massist. Kui puud kasvavad tihedas liituses, on nad hästi laasunud ja okkaid leidub vaid puu tipmises osas ja võrad on lühikesed. Et puud saaks kasvada maksimaalse kiirusega peab tema okaste (lehtede) mass olema tasakaalus kogu puu massiga, vastasel juhul ei suuda lühike võra, kus rohelise osa mass on väike, varustada puud vajaliku hulga assimilaatidega ja puu kasv on pidurdatud. Samas on ebasoovitav ka liiga pika võra esinemine puudel. Sellised puud on küll kõrge fotosünteesivõimega, kuid saadav puit on puuduliku laasumise tõttu ebakvaliteetne ning liiga hõre puistu kasutab ebaefektiivselt kasvukoha ressursse. Siit tuleb hooldusraie üks olulisemaid mõjusid: puistus kujundatakse võrastik, mis on kõige optimaalsem antud puuliigile. 4
aine hulk sõltub ühelt poolt välistes teguritest (valgusenergia intensiivsus, temperatuur, vesi, CO2 jne.) ja teiselt poolt lehtede, okaste massist. Kui puud kasvavad tihedas liituses, on nad hästi laasunud ja okkaid (lehti) leidub vaid puu tipmises osas ja võrad on lühikesed. Et puu saaks kasvada maksimaalse kiirusega, peab tema okaste (lehtede) mass olema tasakaalus kogu puu massiga, vastasel juhul ei suuda lühike võra, kus rohelise osa mass on väike, varustada puud vajaliku hulga assimilaatidega ja puu (puistu) kasv on pidurdatud. Tänu puude diferentseerumise ja puistu iseharvenemise protsessile muutub puistu oma arengu jooksul küll hõredamaks, kuid puude aeglasema kasvu tõttu saab selline mets hiljem raieküpseks kui harvendatud puistu. Samas on ebasoovitav ka liiga pika võra esinemine puudel. Sellised puud on küll kõrge fotosünteesivõimega, kuid saadav puit on puuduliku laasumise tõttu ebakvaliteetne ning liiga hõre puistu kasutab ebaefektiivselt kasvukoha ressursse.
hulk sõltub ühelt poolt välistest teguritest (valgusenergia intensiivsus, temperatuur, vesi, CO2 jne) ja teiselt poolt lehtede, okaste massist. Kui puud kasvavad tihedas liituses, on nad hästi laasunud ja okkaid (lehti) leidub vaid puu tipmises osas ja võrad on lühikesed. Et puu saaks kasvada maksimaalse kiirusega, peab tema okaste (lehtede) mass olema tasakaalus kogu puu massiga, vastasel juhul ei suuda lühike võra, kus rohelise osa mass on väike, varustada puud vajaliku hulga assimilaatidega ja puu (puistu) kasv on pidurdatud. Tänu puude diferentseerumise ja puistu iseharvenemise protsessile muutub puistu oma arengu jooksul küll hõredamaks, kuid puude aeglasema kasvu tõttu saab selline mets hiljem raieküpseks kui harvendatud puistu. Samas on ebasoovitav ka liiga pika võra esinemine puudel. Sellised puud on küll kõrge fotosünteesivõimega, kuid saadav puit on puuduliku laasumise tõttu ebakvaliteetne ning liiga hõre puistu kasutab ebaefektiivselt kasvukoha ressursse.
) ja teiselt poolt lehtede, okaste massist. Kui puud kasvavad tihedas liituses, on nad hästi laasunud ja okkaid 53 (lehti) leidub vaid puu tipmises osas ja võrad on lühikesed. Et puu saaks kasvada maksimaalse kiirusega, peab tema okaste (lehtede) mass olema tasakaalus kogu puu massiga, vastasel juhul ei suuda lühike võra, kus rohelise osa mass on väike, varustada puud vajaliku hulga assimilaatidega ja puu (puistu) kasv on pidurdatud. Tänu puude diferentseerumise ja puistu iseharvenemise protsessile muutub puistu oma arengu jooksul küll hõredamaks, kuid puude aeglasema kasvu tõttu saab selline mets hiljem raieküpseks kui harvendatud puistu. Samas on ebasoovitav ka liiga pika võra esinemine puudel. Sellised puud on küll kõrge fotosünteesivõimega, kuid saadav puit on puuduliku laasumise tõttu ebakvaliteetne ning liiga hõre puistu kasutab ebaefektiivselt kasvukoha ressursse.
määratud väliste tegurite poolt (valgusenergia intensiivsus, temperatuur, vesi, CO 2 jne.) ja teiselt poolt lehtede, okaste massiga. Kui puud kasvavad tihedas liituses, on nad hästi laasunud ja okkaid (lehti) leidub vaid puu tipmises osas, võrad on lühikesed. Et puu saaks kasvada maksimaalse kiirusega, peab tema okaste (lehtede) mass olema tasakaalus kogu puu massiga, vastasel juhul ei suuda lühike võra, kus rohelise osa mass on väike, varustada puud vajaliku hulga assimilaatidega ja puu (puistu) kasv aeglustub. Tänu puude differentseerumise ja puistu iseharvenemise protsessile muutub puistu küll hõredamaks, kuid puude aeglasema kasvu tõttu saab selline mets hiljem raieküpseks kui harvendatud puistu. Samas on ebasoovitav ka liiga pika võra esinemine puudel. Sellised puud on küll kõrge fotosünteesivõimega, kuid saadav puit on puuduliku laasumise tõttu ebakvaliteetne ning liiga hõre puistu kasutab ebaefektiivselt ka kasvukoha ressursse.
annaabi.ee 
