pööningult (töötas koristajana). Rajangu sai tuntuks paari lööva teosega 1980. aastatel, samal ajal teenis ta leiba peamiselt hauakaevajana. Debüteerides täiesti puhta lehena, tundmatuna ning ametlikke koole põhimõtteliselt mitte läbinuna, mõjus ta tookordses kunstisituatsioonis kui sõõm puhast õhku. Esimesena tõi ta oma maalidesse sisse nihestatud nõukogudeaegsed / sotsrealistlikud kujundid. Rajangu alustas maalidega, kus ta ühendas assamblaazi ruumilisuse erinevate tasapinnaliste väljalõigete ja maaliga. Rajangu viibib oma varastes joonistustes - ja paradoksaalselt kogu oma loomingus hic et nunc - täiuslikus simulaakrumis - surnud ja (veel) elavad tegelased/sugulased/loomad asetuvad oma kohale/kohatusele kunstniku personaalses kosmoloogias. Kunstnikuna ei piira ta ennast kindlate tehnikatega, vaid valib teostuse ideest lähtuvalt. 2003. aastast on Rajangu tegelenud hoogsalt videokunstiga, ajendiks
Rayks reaktsioonina etnilisele diskrimineerimisele ning levinud antisemitismile. Man oli lühend hüüdnimest Manny ning sellest tulenevalt kasutas kunstnik nime Man Ray. Man Ray sai tuntuks modernistina, andes suure panuse dadaismi ja sürrealismi arengusse. Ta oli tuntud portree- ja moefotograafina ning mängis fotograafia arengus 20.sajandil olulist rolli. Man Ray oli mitmekülgne kunstnik lisaks fotograafiale praktiseeris ta maali, skulptuuri, kollaazi ja assamblaazi. Ta on küll enim tuntud oma avangardistliku fotograafia tõttu, kuid ennekõike pidas Man Ray end maalijaks. Elades New Yorgis, moodustas Man Ray koos Marcel Duchampiga dadaismi Ameerika haru. Ta oli dadaistliku rühmituse Others kaasasutaja 1917. 1921. aastal kolis Man Ray Pariisi Montaparnasse'i kvartalisse, kus teda ootasid ees sõbrad Marcel Duchamp ja Francis Picabia. Seal töötades tõi Man Ray järgmise 20 aasta jooksul fotograafiasse hulga uuendusi
probleemidele ja annab pisut rohkem pidepunkte ühiskonnakriitilisteks tõlgendusteks. Paljud Rosenquisti teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikvõimalikke tehismotiive, vaid ka uusi materjale: õlimaali kõrvale rakendab ta ka metalli, puitu, neoontorusid jms. Teoseid: ,,Ma armastan sind koos minu ,,Fordiga" (1961), ,,F-111" (1965). TOM WESSELMANN (s. 1931) Wesselmann kasutas palju segatehnikat, eriti assamblaazi. Ta pühendus erootilise temaatika viljelemisele, mis oli abstraktses kunstis täiesti kängu jäänud. Sarjad ,,Ameerika aktidest" kujutavad tasapinnalisi masinlikult või mannekeenlikult mõjuvaid kaunitare, kas ainult maalitult või siis koos standartsete, igale ameeriklasele tuttavate tarbeesemetega. Wesselmanni hilisemas loomingus muutus erootika avameelsemaks ja aktiivsemaks. Teoseid: ,,Vannitoa kollaznr. 3" (1963), ,,Suur Ameerika akt" (1964). JIM DINE (s. 1935)
pisut rohkem pidepunkte ühiskonnakriitilisteks tõlgendusteks. Paljud Rosenquisti teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikvõimalikke tehismotiive, vaid ka uusi materjale: õlimaali kõrvale rakendab ta ka metalli, puitu, neoontorusid jms. Teoseid: ,,Ma armastan sind koos minu ,,Fordiga" (1961), ,,F-111" (1965). TOM WESSELMANN (s. 1931) Wesselmann kasutas palju segatehnikat, eriti assamblaazi. Ta pühendus erootilise temaatika viljelemisele, mis oli abstraktses kunstis täiesti kängu jäänud. Sarjad ,,Ameerika aktidest" kujutavad tasapinnalisi masinlikult või mannekeenlikult mõjuvaid kaunitare, kas ainult maalitult või siis koos standartsete, igale ameeriklasele tuttavate tarbeesemetega. Wesselmanni hilisemas loomingus muutus erootika avameelsemaks ja aktiivsemaks. Teoseid: ,,Vannitoa kollaznr. 3" (1963), ,,Suur Ameerika akt" (1964). JIM DINE (s. 1935)
poliitilistele sündmustele või probleemidele ja annab pisut rohkem pidepunkte ühiskonnakriitilisteks tõlgendusteks. Paljud Rosenquisti teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikvõimalikke tehismotiive, vaid ka uusi materjale: õlimaali kõrvale rakendab ta ka metalli, puitu, neoontorusid jms. Teoseid: ,,Ma armastan sind koos minu ,,Fordiga" (1961), ,,F-111" (1965). TOM WESSELMANN (s. 1931) Wesselmann kasutas palju segatehnikat, eriti assamblaazi. Ta pühendus erootilise temaatika viljelemisele, mis oli abstraktses kunstis täiesti kängu jäänud. Sarjad ,,Ameerika aktidest" kujutavad tasapinnalisi masinlikult või mannekeenlikult mõjuvaid kaunitare, kas ainult maalitult või siis koos standartsete, igale ameeriklasele tuttavate tarbeesemetega. Wesselmanni hilisemas loomingus muutus erootika avameelsemaks ja aktiivsemaks. Teoseid: ,,Vannitoa kollaznr. 3" (1963), ,,Suur Ameerika akt" (1964). JIM DINE (s. 1935)
annaabi.ee 
