ning reuma- ja podagravastast vahendit, mis leevendab põletikest tingitud valu ning toimib kõhu-lahtisuse vastu. Keedist tarvitati ka reumaatiliste valude, bronhiidi ja läkaköha vastu, samuti kopsu-, soole- ja põieverejooksu puhul. Pajukoor läks käiku ka rästikuhammustuse korral. Kogutakse koort: Eestis kasvavailt punapajult, härmpajult ja rabedalt remmelgalt. Perekond paju Pajust aspiriinini. Ühe Euroopa autoriteetsema droogikäsiraamatu järgi on pajukoor näidustatud valude vähenda-miseks selja alaosas ning osteoartriitide ja reu-maatiliste vaevuste sümptomaatiliseks raviks (jpm. täpsemalt referaadis). Punapaju Harilik pihlakas Otsitud abi näiteks erinevate külmetus-, liigeste- ja veritsushaiguste, hüpertoonia ja atereskleroosi puhul. Kasutatud ka erinevatest nahahaigustest vabanemiseks.
remmelgas 110% ja punapajus 39%. Veel on droogis flavonoide (14%, sh. punapajus 0,180,4% eriodiktoüül-7-glükosiidi), D- ja L-naringeniin-5-glükosiidi (kumbagi 0,41,5%), isosalipurposiidi (0,21,5%) jt), tanniine (8 20%, kondenseerunud tanniinid ja gallotanniinid) ja polüfenoole (5%). Noorte võrsete koor ja puit sisaldavad samu toimeaineid mis okste koor, aga vähem. 25 Pajust aspiriinini. Pajukoor aspiriini tootmiseks kasutatavat atsetüülsalitsüülhapet ei sisalda. Atsetüülsalitsüülhapet saadakse sünteetilisel teel salitsüülhappest selle fenoolse hüdroksüülrühma esterdamisel äädikhappega. Keemiliselt on ta seega nii ester kui ka hape. Palaviku alandamiseks hakati pajukoort tarvitama 19. sajandi alguses. 1838. aastal eraldas Rafael Piria sellest salitsüülhappe, mida aga tugeva kõrvaltoime tõttu palavikku alandava
annaabi.ee 
