Omas ajas oli tema töödel teedrajav tähendus. Millega läks Villem Reiman Eesti ajalukku ? Eesti ajalukku on Villem Reiman läinud kui rahvusliku liikumise mõõduka suuna ja liidreid ja vaimseid suunajaid iseseisvuseelsel ajal. Ta oli venestusreformide vastu protestiva põlvkonna vaimne juhtfiguur. Villem Reimani vaateid iseloomustab teoloogiline ja rahvuslik idealism, etnotsentrism, kaldumine pietismi ja askeetlusse, vägivalla eitamine. Eriti olulisteks vaadeteks pidas Villem Reiman kõlblust, kohusetäitmist, õigust ja seadust, inimese käitumise eetilist motivatsiooni, seotust maaga, rahvusliku eluruumi kaitsmist võõraste eest. Koos J. Tõnissoniga, kellele ta oli suureks autoriteediks, püüdis ta sõnastada eestlaste elu reguleerivaid norme ja reegleid, nõudis karskust ja sugulist kasinust. Eestlaste tuleviku suhtes oli Villem Reiman optimist . Tal oli
Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid. Diakon oli algul sulane, tema funktsioonidest kujunes diakoni kui piiskopi abilise amet. Laeka (seal hoiti annetusi ja kingitusi) ühisvara valvureid kutsuti piiskoppideks ehk vardjateks. Oli tuntud mõiste vaimne abielu, kus askeedid võtsid endale majapidamise eest hoolit-sema vanemaid vagasid või lausa askeetlusse kalduvaid naisi. Kristlikke kogukondi juhtisid nüüd vaimulikud, kes olid proffessionaalsed kirjatundjad ja tekstiseletajad. Seepärast arenes kristlus eelkõige linnades, talupoegade hulgas oli jätkuvalt pikka aega au sees talupoegade loodusjõudude kummardamise religioon ehk paganlus. Kirik keelas kõik elukutsed, mis olid seotud maagia, astroloogia ja tsirkuse etendus- tega. Kristlastele oli keelatud tantsija, miimi, komödiandi jms amet. 321
Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid. Diakon oli algul sulane, tema funktsioonidest kujunes diakoni kui piiskopi abilise amet. Laeka (seal hoiti annetusi ja kingitusi) ühisvara valvureid kutsuti piiskoppideks ehk vardjateks. Oli tuntud mõiste vaimne abielu, kus askeedid võtsid endale majapidamise eest hoolit-sema vanemaid vagasid või lausa askeetlusse kalduvaid naisi. Kristlikke kogukondi juhtisid nüüd vaimulikud, kes olid proffessionaalsed kirjatundjad ja tekstiseletajad. Seepärast arenes kristlus eelkõige linnades, talupoegade hulgas oli jätkuvalt pikka aega au sees talupoegade loodusjõudude kummardamise religioon ehk paganlus. Kirik keelas kõik elukutsed, mis olid seotud maagia, astroloogia ja tsirkuse etendus- tega. Kristlastele oli keelatud tantsija, miimi, komödiandi jms amet. 321
annaabi.ee 
