Objektid on pärit igapäevaelust riierusesemed, nõud jms. Mõnikord olid need lisandid kolmemõõtmelised, nii et teos pole enam tasapinnaline. Selliseid teoseid hakati nimetama ASSAMBLAZIDEKS (kokkukogutud). Assamblaazikunst mitte ainult ei ähmastanud maalikunsti ja skulptuuri piiri, vaid seadis kahtluse alla ka elu ja kunsti piiri. ROBERT RAUSCHENBERG (s.1925) Kui Johnsi kunst ka hiljem on olnud askeetluseni napp, aga rafineeritud ja elegantne, siis Rauschenbergi loomingut võib iseloomustada sõnadega kuhjatud, ülikülluslik või barokne. 50-ndatel esines ta ühevärviliste lõuenditega alguses valgetega - mille ainsaiks kujundeiks olid kohmetute vaatajate varjud, hiljem üleni mustadega, mille pinda liigendasid kokkukägardatud ja osaliselt värviga kaetud ajalehed. Nõnda hakkas maalikunst asenduma assamblaaziga. Ilmekas ülemineku näide on Rauschenbergi 1955.
Objektid on pärit igapäevaelust riierusesemed, nõud jms. Mõnikord olid need lisandid kolmemõõtmelised, nii et teos pole enam tasapinnaline. Selliseid teoseid hakati nimetama ASSAMBLAZIDEKS (kokkukogutud). Assamblaazikunst mitte ainult ei ähmastanud maalikunsti ja skulptuuri piiri, vaid seadis kahtluse alla ka elu ja kunsti piiri. ROBERT RAUSCHENBERG (s.1925) Kui Johnsi kunst ka hiljem on olnud askeetluseni napp, aga rafineeritud ja elegantne, siis Rauschenbergi loomingut võib iseloomustada sõnadega kuhjatud, ülikülluslik või barokne. 50-ndatel esines ta ühevärviliste lõuenditega alguses valgetega - mille ainsaiks kujundeiks olid kohmetute vaatajate varjud, hiljem üleni mustadega, mille pinda liigendasid kokkukägardatud ja osaliselt värviga kaetud ajalehed. Nõnda hakkas maalikunst asenduma assamblaaziga. Ilmekas ülemineku näide on Rauschenbergi 1955. aastal teostatud ,,Voodi",
annaabi.ee 
