Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Villem Reiman Sirkka Luks 10 A Viljandi 2010 Elulugu (9.III 1861 Suure-Kõpu vald - 25 V 1917 Kolga-Jaani) Villem Reiman sündis renditaluniku sügavalt religioosses ja askeetlikus perekonnas, kus valitses range vennastekoguduse vaim. 1872-77 õppis ta Viljandi elementaar- ja kreiskoolis, seejärel 1878-82 Pärnu gümnaasiumis, kus sai hea klassikalise hariduse. Villem Reiman tudengina 1882 astus Villem Reiman Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Samal aastal sai Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeks. Kogu oma elu oli Villem Reiman seotud Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1883 oli ta EÜS-i põhikirjale alla kirjutanud kaheksa asutajaliikme hulgas, 1884 osales seltsi suure sini-
ainuõigus (inimesi nimetati "mortals", moors keeles on "surm"), samas kui elu võtmine oli surematute jumalate või saatuse atribuut. Kristluse eelses kunstis ei omistata surmale inimese sarnast kuju, samuti ei kujutata surma selgesti piltidel, tavaline skelett on pigem tulevikus surnud isiku sümbol. Keskajal oli surma teema, mis peegeldab inimelu haprust (kõige rohkem sellist temaatikat puudutavad Memento mori, Et in Arcadia ego, Homo bulla jne.) kasutatav nii askeetlikus kui penitentalis kirjanduses (patukahetsuskirjades) (Pseudo-Augustinus, Anselm Canterburyst, Paavst Innocentius III) ja kujutavas kunstis. Samuti peegeldab ehtekunst oma aja esteetikat. Kui sajandite jooksul on surma teema nii tähtsis inimelus ja kunstis, siis ta kindlasti puudutab ehtekunsti. Näiteks pildil paremal on esitatud Tor Abbey ehe1. See dramaatiline Memento mori ripats mis on kirstu kujuline avab juurdepääsu skeletile
annaabi.ee 
