nagu benediktiinid algselt, pöörduti tagasi füüsilise, eriti põllutöö juurde. Loobuti jumalateenistuse lisaelementidest, mida benediktlased olid sajandite jooksul teenistusele lisanud, säilitati vaid igapäeva hingepalvemissa lugemine. Tsistertslaste kõrval eristati ka premonstraatlasi ja viktorlasi, kes kandsid tsistertslastega sarnaseid aateid. Suureks juhtkujuks oli Clairvaux' Bernard, kes oli sarnaselt teistele mungaisadele pärit uhkest suguvõsast, kuid otsustas pühenduda askeetlikule elule. 10. Ida- ja Lääne kirikute suhted vara- ja kõrgkeskajal. Ristisõjad. Rüütliordud. 1054. aastal toimunud suurele skismale eelnesid pingelised ajad Lääne ja Ida kirikute vahel. Tüli vallandajaks oli normannide võimu kiire kasv, kes 11. sajandi esimesel poolel valmistusid vallutama Lõuna-Itaaliat, mis veel Bütsantsile kuulus. Räägiti kuulujutte, et Lõuna-Itaalias on keelatud läbi viia ladina stiilis jumalateenistusi ning seetõttu tabab Bütsantsi riiki kaotus
tõstab valgusolluseid kõrgemale ning puhastab neid = meie maailma eesmärk Valgusollus = inimese hing Seega, inimesi peetakse jumalikeks olenditeks Usundi eesmärk jumaliku valgusolluse vabastamine inimese materiaalsest kehast Põhiidee valgusollus inimeses on unustanud oma jumaliku pärimuse ning see teadvus tuleb taastada, valgusollus vabastada Maniluse järgijad jagunevad: - valituteks ehk täiuslikeks vaimulik eliit, kes allub rangele askeetlikule eluviisile (taimetoitus, tsölibaat, vabastatud kehalisest tööst) saavutavad pärast surma lunastuse - ja kuulajateks koguduse lihtliikmed, kes oma tööga valituid ülal pidasid ei saavuta surres lunastust, kuid võivad sündida järgmises elus valituks Usk taassündi head teod elus võimaldavad taassündi täiuslikuna järgmises Vabanemiseks on kaks teed:
annaabi.ee 
