Mitme sajandi jooksul oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloodiad olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Paavst Gregorius I auks hakati neid nimetama Gregoriuse koraalideks. Kuulasin Gregoriuse koraali, ning see tundus omamoodi huvitav. See on veidi uimane, kurb, murelik, helisev ning sujuv. Gregooriuse laulud väljendasid uskliku inimese meelelaadi. Laulud olid enamasti nukra varjundiga, karmid ja askeetlikud. See oli muusika, milles teadlikult välditi isikupärase tundeelu väljendamist. Algul levisid laulud suuliselt, kuid 11. Sajandil noodikirja leiutamisega hakati laule kirja panema munkade poolt. Keskajal olid ka teadatuntud rüütlilaulud. Rüütlilaulud olid keskaegsed armastuslaulud. Minu arvates ei ole neid võimalik võrrelda tänapäevaste armastuslauludega. Uue aja armastuslauludes on palju rohkem emotsiooni ja sõnumit kui keskajal. Rüütliluule pole kunagi eksisteerinud ilma
saksa ajaloovoole. Üritasid taastada renessanssi trad. Maalid mõjuvad nagu kontuurjooned. Uskusid sügavalt Schellingi filosoofiasse. Oli pop rühmitus. Kunstnikud- FR. OVERBECK, PETER CORNELIS, HANS PFORR. Nad polnud ühiskonna kriitilised, olid idealistid. Romantiline maastik- CASPAR DAVID FR. ( 1774-1840)- õppis Kophenhagenis ja Düsseldorfis. Oli vaim looduse ilust.maastik erandlik- nagu jumala lähedal- nagu jumalale lähedal. (maastik tardunud- surnud vahest) Värvide poolest on saksl askeetlikud, kuid pildid mõj müstiliselt. FR maalis tihti surnuaedu, mahajäetud kohti. "Munk ja meri", "Kuuvalgel mägedes", "Naine hommikupäikeses". Biidermeier- saksa eeposed, muinasjutud ka nõiad. Kunstnikud: Ludwig Richter- magusavärvilised tööd "Küla tüdruk tantsimas" Moritz von Schurind- saksa eeposed ja muinasjutud. Carl Spitzweg- unised saksa linnad ja pisikodanikud. INGLISE- Palju ajalugu, nt kun Arthur, Shakespeare, Hamlet. Tugevad religiooni mõjud.
KESKAEG 5-14 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUS-TUS: Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus võitlus); Gregoorius Suur ühtlusab kirikuliturgia; Euroopa rahvuste sünd, riikide teke, keelte kujunemine, valdavalt suuline kultuur; alusepanek kultuuriväärtustele; katkud ja sõjad; ebahügieenilisus; usk MUUSIKA ISELOOMUSTUS: vaimulik, monotoonne, saateta, kindel taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne (10.-11. saj hakkab tekkima 2- häälsus; mitmehäälne muusika à burdoon taustajoru; parafoonia meloodia dubleerimine; heterofoonia
Hiljem lisandus veel kuues tõotus: hoiduda söömisest pärast pimedaksminekut. Ilmikud Ilmikud annavad väiksemad tõotused ehk anuvrata`d. Inimene oleks taimetoitlane ega peaks ametit, mille juurde kuulub elu tahtlik hävitamine, näiteks küttimine või kalapüük. Ilmik võib kultustalitusi sooritada kas templis või kodus. Viis ülimat olendit Idealiseeritud kujud, kellest lähtuvad dzainismi askeetlikud põhimõtted. Kõige kõrgemad: arhatid ehk "väärikad", keda tuntakse ka tirthankara`tena. Teisel kohal: vabanenud hinged siddhad, kes elavad puhta õndsuse seisundis maailma katusel. Kolmandal kohal: vaimsed õpetajad, kes juhivad munkasid ja nunnasid. Neljandal koha: õpetajad, kes õpetavad munkadele ja nunnadele dzainismi pühi tekste. Viiendal kohal: kõik teised mungad. Kõiki ülimaid olendeid mainitakse austusega
2. 1553-1558 MARY I püüdis taastada katoliiklust 3. ELISABETH I ( 1558-1603) o Anglikaani kiriku taastamine o 1588 Võitmatu armaada: Hispaania võitlus Inglismaaga ülemvõimu pärast merel. Lõppes Inglismaa võiduga. o Kirjanduse õitseaeg ( Shakespeare) 4. Puritaanid o Eesmärk viia reformatsiooni Inglismaal lõpule o Puhastada anglikaani kirik katoliiklikust toredusest o Elustiil: tõsised, töökad, askeetlikud, elurõõmu eitamine.. o Äärmuslikud suunad: Independid, presbüterlased.. o Kiusati taga( põgenesid nt Ameerikasse, Sveitsi) 17.saj · 1603-1625 JAMES I · 1625-1649 CHARLES I · 1642-1649 KODUSÕDA o 1640 a Sotimaal puhkes mäss, kuninga ebaedu ja suur rahapuudus. o Muud ei jäänud üle, kui parlament kokku kutsuda, et see kehtestaks raha saamiseks uued maksud
ISELOOMUS- pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; Kujundipeenus, ornamentaalsus, sümbolistlik väljendusviis; vormiselgus, korrapärasus; au sisse tõsteti mõistus ja TUS askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus lapsi kasvatati nagu väikseid täiskasvanuid; vastuoluline vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisus, pessimism; Väikestest mõistuspärasus; välditi segast, juhuslikku, korrapäratut; toetus võitlus); Gregoorius Suur ühtlusab mood; linnade ehitamisel peetakse silmas ka detailidest moodustatakse suurejooneline tervik
kõhedu range askeetilku eluviisiga inimene, suurt tähelepanu osutati kannatuste, usulise ekstaasi, ja hingeheitluse kujutamisele kunstis inimese näoilme eriti silmade kaudu. Keskaegset iluideaali väljendab kõige ilmekamalt gooti stiil. Muusikakunstis kehastab askeetliku iluideaali vaimulik saateta koorilaul, mida esitas munkade koor. Algul oli vaimulik koorilaul ühehäälne ja seda nimetati paast Gregoorius I auks Gregoriuse koraaliks. Gregooriuse koraalid olid nukra varjundiga askeetlikud, karmid laulud. Neile andis omapärase tardunud ilme aeglane rütm ja viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega, välditi isikupärase tundeelu väljendamist. Ei ole täpselt teada kuna mitmehäälne vaimulik koorilaul e. organum tekkis, kuid vihjeid sellele on juba XII saj. Algul olid organumid 2 häälsed ülemiseks hääleks oli gregoriuse koraal ja lihtsamates organumites liikus alumine hääl sellesama koraali rütmis niisis oli alumine hääl ülemisega võrdväärne
Esialgu olid need mitmel pool erinevad, hiljem koondus võim valitud juhi kätte. Piiskopi abilisteks olid kogudusevanemad ehk presbüterid, samuti diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja vastutasid heategevuse eest. Presbüteri ametist arenes hiljem preestri amel. Varases kirikus tunti ka naiste ametit. Vähehaaval see aga kadus. 4.sajandil hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks, keda ametissepühitsemine eraldas rahvast ehk ilmikutest. Kui kirikusse tungisid askeetlikud ideaalid, hakati kõrgematelt vaimulikelt nõudma abiellumatust ehk tsölobaati, hiljem laienes see nõue kõikidele vaimulikele. Riigikiriku ajal arenes välja kiriklik astmesti ehk kiriku hierarhia. Juba varasemast ajast oli kristlike keskuste Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Rooma piiskopidel olnud teistest lugupeetavam positsioon. Nii neid kui ka Konstantinoopoli piiskope hakati kutsuma patriarhideks, neil oli kõrgeim võim oma patriarhaatides.
3. A.Tsehhov 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi alguse nimekamaid novellimeistreid ja draamakirjanikke. On pärit karmide kasvastusmeetoditega perest. Gümnaasiumipäevil hakkas huvi tundma teatri vastu, varakult avaldus ka tema näitlemis-ja improviseerimisanne. Tsehhov soovis välja pääseda väikekodanlikust keskkonnast ja saada tõeliseks intelligendiks. Tsehhovi järgi jagunesid vene intelligendid kahte tüüpi. Esimesed olid hõivatud ühiskonnale vajaliku tööga, nad olid askeetlikud, ohvrimeelsed, hoolimatud oma eraelu ja tervise suhtes, sageli aga taandusid nende teod vaid kõnelusteks tegudest. Teised olid kunstikalduvustega inimesed, keda iseloomustas keerukas sisemaamaailm, sügav looduse ja kunstimõistmine, tundlikkus ja kiinduvus, ent nii töö kui ka elu kohutas neid. Kumbki tüüp ei tema silmis harmoonilise inimese ideaali, millest ta unistas. Harmooniline inimene pidi olema täiuslik nii kehalt kui vaimult, ilus nii väliselt kui ka oma tunnetes ja mõtetes.
Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile; nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, kel puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sankr vihra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks (tuntuim neist oli Indias Nland). Mungad on ilmikutest eraldatud. Sotsiaalseid piiranguid mungakssaamiseks ei ole. Munga ülesandeks on askeetlikud harjutused, meditatsioon, õpetamine ja jutlustamine. Ta ainsaks omandiks peale kolmeosalise kollase rüü ja toidukausi onõmblusnõel ja sõel. Mungal on kõikide olendite hulgas eriline asend, kuna üksnes temal on väljavaade valgustatuks saada. Munk heidetakse ordust välja, kui ta sugulisse vahekorda astub, midagi mittekingitut, st varastatud asja vastu võtab, inimese tapab või selle surma võimaldab või tõevastaselt kinnitab end üliinimlikke võimeid omavat. 2.Budismi voolud
hauamonument Würzburgi toomkirikus ja Konrad von Schaumbergi monument Würzburgi Maarja kabelis. Riemenschneideri loomingu õitseaega tähistavad mõned nikerdatud altarid, milledest tuntuim on altarJakobi kirikus Rothenburgis püha õhtusöömaaja kujutisega. Neis teostes on saksa puuplastika saavutanud oma täiuslikkuse. Figuurid on neis kõhnad, näod askeetlikud, sissevajunud põskedega, vägevalt lainetavate habemete ja juustega, riided käsitletud äärmise kerguse ja elulisusega; kõigis neis teostes aga puudub dramaatiline sügavus. Iseloomulik Riemenschneideri nikerdatud altaritele on see, et ta neis esimesena loobus värvimisest; ta oli otsusele jõudnud, et värv võtab plastikalt selle modeleeriva ilu. Riemenschneideri teostest võib veel esile tõsta
probleem argikurjusega vastuvõitlemise mõttekus või mõttetus, mida ta arendas juba varasemas jutustuses ,,Tuled". Selles jutustuses seisneb mõte, et elu koledusi mitte teada tähendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata. · Tsehhov veendus, et on olemas kahte tüüpi intelligente: ühed on hõivatud ühiskonnale kasulikust tegevusest, kes tunnistavad vaid oma tõde, kuid ei austa teiste arvamusi. Nad on askeetlikud ja ohvrimeelsed, loobuvad armastusest ja perekonnast, tunnevad halvasti kunsti ning on hoolimatud iseenda ja oma tervise suhtes. Nende tegevus piirdub pisiasjadega, mis ei vii õilsate eesmärkideni. Teine tüüp on kunstnikukalduvusega inimesed, kellel on keerukas sisemaailm, nad kiinduvad kergesti, neil on luulemeelt ja nad tunnetavad sügavalt loodust ja kunsti. Elu kui töö ja elu kui kasu kohutab neid ja tõukab eemale. Nende kaht tüüpi
5 Kõigile ei saa kõike selgeks teha. 6 Parem vaikus, kui tühjad sõnad. 7 Hoidke oma laste silmapisaraid, et nad võiksid neid valada teie hauakünkal. 8 Mitte keegi ei saa olla vaba, kui ta on oma ihade ori ja need valitsevad teda. 10 KOKKUVÕTE Pythagoras rajas usulis-eetilise kooli, mille liikmed jälgisid kindlat eluviisi: karmid askeetlikud reeglid, kesksel koha religioosne õpetus. Ta oli suursuguse välimusega, mistõttu jüngrid samastasid teda Kreeka valgusjumala Apolloniga. Ta arvas, et maailmas on kolme liiki mõistuslikke olendeid: jumalad, inimesed ja Pythagorase sarnased, st filosoofid. Ta uskus hingede rändamisse, ise arvas end olevat olnud Hermese poeg. Pütaagorlased väitsid esimestena, et Maa ja teised taevakehad on kerakujulised. Kõige tähtsamad olid tema jaoks
elamuseks on palverännakutel ka rahvaste lõimumine tullakse ju teekonnale üle maailma ning õhtuti pärast väsitavat teekonda kogunevad teelolijad ööbimiskohta, kus on parimad võimalused sotsiaalseks suhtluseks. Odavus on palverännakute oluline ja konkurentsieelist loov komponent - päevakuluks on umbes 15 eurot, millest kolmandik kulub majutusele. Eelneva kirjelduse puhul tuleb muidugi lähtuda asjaolust, et tingimused teekonnale jäävates ööbimiskohtades on suhteliselt askeetlikud, kuna enamjaolt on tegemist heategevuslike majutusasutustega. Sarnaselt teiste reisitüüpidega teeb ka palverännak läbi pidevat tootearengut ning seega on võimalus läbida teekond ka luksuslikumates tingimustes: oma seljakoti võib hommikul anda transporti pakkuvale ettevõtjale, kes selle siis õhtuks sihtpunkti toimetab, vihmasaju korral võib tellida bussi teekonnale järgi ja söömiseks võib valida parimad restoranid.
Keemiliselt puhast umamimaitset tuntakse (mono)naatriumglutamaadina (lühendatult MSG), mida leidub muuhulgas aroomisoolas. Omaette väärtus on lõunarahu. Jaapanlaste vaatevinklist peab söögiaeg olema oodatud paus ka kõige rutlikumas igapäevaelus. Ja veelgi enam lausa soovitatav on argielu asemel keskenduda vaid toidule. Toit peab virgutama oma mitmekesisuse, mitte hulgaga. Isegi Jaapani zen-budistliku kloostri askeetlikud mungad suhtuvad oma kokast vennasse tema söögitegemisoskuste tõttu erilise austusega. 5 Joogid Jaapani toidu kõrvale sobib suurepäraselt kuiv hele õlu või tavaline roheline tee (millele võib lisada röstitud riisiteri). Sobib ka lihtsalt vesi. Toidu soolased ja kergelt magusad maitsed tulevad paremini esile mitte punase vaid koos valge veiniga ning ka riisiveini sake'ga
tüdrukutest. Väljaspool linna olid paigad, kuhu vastsündinuid võis jätta sealt võis neid siis võtta, kes soovis. Laste kasvatamisega tegelesid amm, hoidja ja pedagoog. Keskaeg See oli aeg, mil Rooma impeeriumis levis prostitutsioon (seksuaalse rahulduse pakkumine tasu eest). Populaarsed olid tsirkus, teater ja lõbustused. Kristlus I sajandi keskel tekkis Palestiinas kristlus. Levisid askeetlikud eluviisid ja tsölibaat. Palvusrännakud toetasid askeesi ehk lihasuretust. Varakristlased rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattu langenud Aadama väljamõeldis. Eriti kriitiline oli kirikuisa Augustinus (354 430), kes ise ristiusu vastuvõtmise järel loobus suhetest naissooga, valides tsölibaadi. Keskaeg (476) Esimesel aastatuhandel peeti LääneEuroopas sageli sõdu
tüdrukutest. Väljaspool linna olid paigad, kuhu vastsündinuid võis jätta – sealt võis neid siis võtta, kes soovis. Laste kasvatamisega tegelesid amm, hoidja ja pedagoog. Keskaeg See oli aeg, mil Rooma impeeriumis levis prostitutsioon (seksuaalse rahulduse pakkumine tasu eest). Populaarsed olid tsirkus, teater ja lõbustused. Kristlus I sajandi keskel tekkis Palestiinas kristlus. Levisid askeetlikud eluviisid ja tsölibaat. Palvusrännakud toetasid askeesi ehk lihasuretust. Varakristlased rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattu langenud Aadama väljamõeldis. Eriti kriitiline oli kirikuisa Augustinus (354–430), kes ise ristiusu vastuvõtmise järel loobus suhetest naissooga, valides tsölibaadi. Keskaeg (476)
Et saaks ise aega juhtida, mitte aeg teda. Ei ole hea, kui töötab teistsuguste väärtushinnangutega inimestega. Kõik töödikut koos või täiesti üksi. Hea kui kellegile mentoriks, tuutoriks, nõustajaks. Protestantlik tööeetika: tööorientatsioon, mis rõhutab pühendumist pingelisele tööle. Töö on elu keskmes. Valmis tasusid edasi lükkama- kunagi puhkan, naudin. Säästan ressursse- kokkuhoidlikud. Jõudeoleku ja raiskamise vältijad, eluviisilt askeetlikud. Eriti ei puhka. Väärtustavad, et peadki vaeva nägema. Kui saad midagi niisama, siis ei ole midagi väärt. Väärt on see, mis on läbi raskuste saadud. Rangete vaadetega, väärtustavad kuulekust, viisakust, julged loomingulised ideed ei ole teretulnud. Kõik peab olema ranges korras. Süütunne võib tekkida, kui ei ole piisavalt palju tööd tehtud ja pingutatud. Tööeetika rõhutab saavutamise voorust läbi raske töö. Enesedistsipliin. Autonoomiat ei väärtustata
LOOMA nagu KUNSTITEOST. Tõel on alati hind; ilma askeesita pole juurdepääsu tõele. Kant ütleb, "ma pean enese ära tundma kui universaalse subjekti, see tähendab, ma pean enese moodustama igas oma teos kui universaalse subjekti, mis vastab universaalsetele reeglitele". Tõlgendati ümber vanad küsimused: Kuidas saan ma end moodustada eetilise subjektina? Kuidas saan end sellena ära tunda? Kas selleks on vajalikud askeetlikud harjutused? Või lihtsalt see kantlik suhe universaalsega, mis muudab mu eetiliseks tänu kooskõlale praktilise mõistusega? Seega toob Kant meie traditsiooni sisse veel ühe viisi, kus ise pole lihtsalt antud, vaid moodustatakse suhtes iseenese kui subjektiga. 11). …… raamat, Aureliuse Pihtimused 3 (KÜSIMUS: Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. Aquino Thomas.) Keskajal valitseb edasi kreeka mentaliteet. Skolastika - Aristotelesest tulenev formaalloogika rakendamine.
lähedal Kärknas dominiiklased olid Tallinnas aastast 1229, ordu ise rajati 1212. a Püha Dominicanuse poolt; oli kerjusmungaordu, mille eesmärk oli käia ringi ja levitada usku; pöörasid suurt tähelepanu haridusele, neil oli kool ja raamatukogu frantsiskaanid (frantsisklased) kerjusmungaordu, mille rajas pühak Fransiscus Assisist 1209. a ja Eestis tegutses alates aastast 1241; olid askeetlikud mungad augustiinlased, Eestisse tuli 1407. a kõrvalharu, ehitasid Piritale kloostri Eestlaste vaimuelu (uskumused) vallutusjärgselt: katoliku pühakud asusid seniste jumalate asemele ohverdamine säilis, kuid nüüd katoliku pühakutele jätkus matmine vanadesse kalmetesse vanad paganlikud pühad asendati uute kiriklike pühadega vanad isikunimed asendusid kiriklikega lõplikult 15. sajandil Koolid: keskaegne kool oli seotud kirikuga, peaülesandeks oli vaimulik ettevalmistamine
saj kerjusmungaordud. Ordud said alguse Lähis-Ida askeetide ühendustest see mõjutas enim iiri kloostreid. 529. a rajati Monte Cassino klooster reeglites mõõdukas allumine abtile ja askees. Munk pidi palvetama ja tööd tegema, aga mitte üle enda jõu sellega tegelema. Munga töö on kloostri ülalpidamine, aga ka lugemine ja kirjumine: kopeeriti tekste, tegutsesid ka kloostrikoolid. Mandril rajasid oma kloostreid ka iiri mungad oma reeglite järgi need olid rangemalt askeetlikud. Benedictuse reeglid aga tõrjusid iirlaste omad kõrvale. Cluny klooster lõi benediktlaste seas oma liturgilise korra, millel oli tugev eremiitlik vastasseis. Tekkisid kartuuslaste kloostrid, mis ühendasid eremiidi- ja kloostrielu, neile oli omane väga kasin eluviis. Kõige rohkem väljendas askeesitaotlusi tsistertslaste ordu, mis sai alguse 1098. a Citeaux kloostri rajamisega. See oli samuti benediktiini klooster, aga nad tõlgendasid reegleid teisti
annaabi.ee 
