Püha Paisios Püha Paisios sünninimega Arsenios Eznepidis (1924 ) oli tuntud Kreeka Ida-õigeusu askeet Athose mäelt. Ta oli hinnatud tema vaimse juhatuse ja askeetliku elustiili poolest. Paljud inimesed kogu maailmast austasid väga Paisiost, nende hulgas eriti Kreeka ja Venemaa. Auväärne Paisios kanoniseeriti ehk kuulutati pühakuks 13.jaanuaril 2015. Kreeka kodusõja ajal töötas Arsenios raadios, aga peale sõda otsustas ta külastada Athose mäge, kus külastada isa Kyrili. Olles olnud paar aastat munkluses algaja, tonsuuriti Arsenios 27.märtsil aastal 1954. Tonsuuriga kaasnes uus nimi isa Averkios.
Humanismiideedelt reformatsioonidele ja uuele maailmanägemisele Humanism sai alguse 14.-15. sajand Itaalias. Humanism oli eelkõige uus maailmavaade, kus kesksel kohal asetses inimene, mitte jumal. Askeetliku vaimuliku asemel sai ideaaliks vaimurikas ja andekas inimene, kes huvitus kunstist ning haridusest. Humanistid väärtustasid maist elu ja võimalusi end arendada erinevates valdkondades nagu teadus, kunst, kirjandus jne. Humanistid nautisid meelelist ilu, mitte vaid seda, mida kirikumoraal lubas. Seoses varauusaja suurtele maadeavastustele arenes kaubandus ja pangandus tohutul kiirusel. Eriti silmapaistvad olid Itaalia ja Madalmaad. Seal kujunesid linnad äärmiselt
Keskaja muusika 5.-13.saj. Keskajal kannatas euroopas kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõtte laadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks olid keskajal piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes valmistas ennast ette igavesele õntsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahva muusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud. Muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks vaimuliku seisuse esindaja
Ning täpselt samuti nimetati ka esimesi mitmehäälseid koorilaule. Kuni 12 saj. olid organumid 2-häälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli Gregoriuse koraal. Umbes 12-13 saj. vahetasid organumi hääled oma kohad, nii et Gregoriuse koraalist sai alumine hääl. 15-16 saj. eksisteeris ka hoopis teistsugune stiil- RENESSANSS, mis oli tekkinud 14 saj. Itaalias. Uus kunst tekkis keskaja lõppsajandeil, mil katoliku kiriku võim hakkas kõikuma. Renessanss kunst hülgas Askeetliku kunsti iluideaali ja asendas selle humanistlikuga, mis ülistas inimest ja elu ennast. Inimest kujutati nüüd elujõulise ning kaunina, ning tema ilu nähti vaimu ja keha harmoonia tasakaalus. Enne Renesanss ajastul kiusas kirik taga ilmalikku kunsti. See oli õukondlik ilmalik kunst, mille tähelepanu keskpunktis olid meeleolukad laulud armastusest ja naise ilust. Renessanss ajastul musitseeriti kodus oma lõbuks
Keskaja kultuurist ja olustikust H.Palamets Raamatu esimene lause viitab sellele, kui punane H.Palamets on. Marksistlik ajalooteadus mõistab keskaja all peaaegu 12 sajandit kestnud periood, mis põhiliselt jääb orjanduslikule formatsioonile vastava vanaaja ja kapitalistlikku korda esindava uusaja vahele. Marksism oli kommunismi alus. Raamat on punasest propagandast läbi imbunud. Katoliiklust mustati. Vihjati umbes nii, et kõik mungad on joodikud jne. Askeetliku lihasuretaja asemele ilmus turske ja täissöönud munk, kes oskas hinnata häid roogasid ja veine. See ei olnud nii, vähemalt mitte nii süvenenud. Segaseks jäi see, et siiamaani juttude kohaselt on jäänud mulje, et kloostrid on kohad, kust kasvatatakse tavalistest inimestest paremad inimesed. Raamatus oli selgelt kirjas, et kloostrites ei pööratud hügeenile kuigi palju tähelepanu. See on üks tähtsamaid asju elus. Selle tõttu levisid nakkushaigused hõlpsamini, sest
P. pidas ka ise end eriliseks jagades näiteks kõik mõistuslikud olendid kolme kategooriasse: a) jumalad b) inimesed c) Pythagorase sarnased. Väitis end olevat ka jumal Hermese ( tiivuliste sandaalidega saadik, kes toob sõnumeid jumalatelt inimestele) poeg eelmistes eludes ja nüüd lihtsalt mitme ümbersünni abil saanud selles elus Pythagoraseks- uskus hingede rändu, väitis, et hinged keha küljes vangis, kuid inimene võimeline hinge kehast vabastama väga kõlbelise ja askeetliku eluga (hinduismist ja budismistki meile tuttava taassünniringi ja karma ning ümbersünniahelast vabanemise pooldaja). P. loodud koolilaadne usuline organisatsioon meenutab oma askeetlikuses ja põhimõtetes pigem mungaordut kui kooli. Kooli põhimõtted: 1) pikajaline vaikimine (maiilma mürast vabanemiseks) 2) võimlemine (füüsise harmoonia vaimuga- terves kehas terve vaim mens sana in corpora sano nagu ladina keeles öeldakse)
Keskaja muusika (5. 13.saj) Keskajal kinnitas Euroopa Kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks Keskajal olid piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes, valmistas ennast ette igavesele õndsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahvamuusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnistatud, muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks olid vaimuliku seisuse esindajad (mungad, preestrid, paavstid).
ja kasvu innustusele. Ent nagu näitab läänemaailma ja nüüd ka Aasia kogemus, ei ole religiooni pandud tõkked osutunud küllalt tõhusateks. Inimloomus, inimese vaistud on ikka murdnud igasugused tabud ja tõkked. Üks tänapäeva paradokse on see, et USA-s on edukalt liitunud kaks loomult vastandlikku õpetust: kristlik fundamentalism ja tarbimisfundamentalism, mida Ameerika vahel päris sõjakalt ka mujal maailmas levitab. Ent siingi ei puudu pretsedendid: ei sobinud kristluse askeetliku vaimsusega renessansiaja paavstide toretsemine, sama vähe sobib islami vaimuga sultanite ja emiiride ning täna-päeva naftaseikide luksusekultus. ´´ Sellest järeldub, et inimese jaoks on mugavus tähtsam, kui mistahes usk ja kasvatus. See mugavuse ihalemine viib meie planeedi hukkumiseni, siiski sellepärast ei pea meie põlvkond ju selle pärast muretsema ja seda ei tehtagi. Kuna füüsiliselt pole planeet veel piisavalt
elukombed. Kirik, sooviga hoida oma kõrget positsiooni, lõi ketseritele karmid karistused. Kirik väitis, et ketserid mitte ainult ei õõnesta kirikut vaid kogu ühiskonda. KETSERLUS Protest katoliku kiriku tegevuse vastu. Kirik oli muutunud suurmaa omanikuks, tegi äritehinguid, müüs indulgentse. Tekkis rahva kriitika"Kirik on saatana sünnitis ja paavst on kuradi käsilane". Ketserite liikumised tuginesid alg kristluse ideaalidele. Soovisid vaest kirikut, võrdset vara ja askeetliku eluviise. "Inimene saab õndsaks ainult usu ja tegude kaudu, vaimulike pole vaja."prantsusmaal albilased ja Tsehhis hussiidid. INKVISITSIOON Inkvisitsiooniaparaadis olid tähtsad veel prokurör, arst ja timukas. Prokurör, inkvisitsiooni teenistuses olev ordu munk esines süüdistajana. Arst jälgis, et süüdistatav piinamise käigus enneaegu hinge ei heidaks. Timuka roll oli piinata ja tappa. Lisaks nendele kuulus inkvisiatsioonitribunali hulk veel teenindavat personali: vangivalvurid,
Kristlus on jumalik II) Ida kirik - Konstantinoopoli patriarh(kirikupea) Nim. Kreeka katoliku, õigeusu kirik. Kristlus on inimlik Ketserlus Protest katoliku kiriku tegevuse vastu. Kirik oli muutunud suurmaa omanikuks, tegi äritehinguid, müüs indulgentse. Tekkis rahva kriitika"Kirik on saatana sünnitis ja paavst on kuradi käsilane". Ketserite liikumised tuginesid alg kristluse ideaalidele. Soovisid vaest kirikut, võrdset vara ja askeetliku eluviise. "Inimene saab õndsaks ainult usu ja tegude kaudu, vaimulike pole vaja."prantsusmaal albilased ja Tsehhis hussiidid. Inkvisitsioon- Katoliku kiriku organ ketserite leidmiseks, ümbervenmisek ja karistamiseks. Ketserid kahjustasid autoriteedi ja kiriku mainet. Karistati vara konfiskeerimise, vangistamise või surmanuhtlusega. Avignoni vangipõlv- 14. saj Itaalias valitses segadus ja Paavstidele oli ohtlik Roomas viibida. Nad asusid Prantsusmaale Avignoni
Pildid ja kujud kirikute seintel kujutasid tegelasi või stseeme Piiblist. Jumalateenistuse ajal esinev munkade koor püüdis laulda kargelt ja ebamaiselt, et luua kujutlus paradiisi inglikoorist. Ideaaliks sai kõhedu range askeetilku eluviisiga inimene, suurt tähelepanu osutati kannatuste, usulise ekstaasi, ja hingeheitluse kujutamisele kunstis inimese näoilme eriti silmade kaudu. Keskaegset iluideaali väljendab kõige ilmekamalt gooti stiil. Muusikakunstis kehastab askeetliku iluideaali vaimulik saateta koorilaul, mida esitas munkade koor. Algul oli vaimulik koorilaul ühehäälne ja seda nimetati paast Gregoorius I auks Gregoriuse koraaliks. Gregooriuse koraalid olid nukra varjundiga askeetlikud, karmid laulud. Neile andis omapärase tardunud ilme aeglane rütm ja viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega, välditi isikupärase tundeelu väljendamist. Ei ole täpselt teada kuna mitmehäälne vaimulik koorilaul e
Ta äratab jubedust väliselt ning ka hing selles kehas on kuri ja tige. Quasimodo ei ole aga sünnipäraselt selline niisuguseks on teinud ta olud ja ümbrus. Ta otsib endale kaaslasi ja kiindumusesemeid eluta maailmast. Claude Frollo on paheline isiksus. Teda kujutab Hugo kaastundega, millel ei puudu teatud negatiivne alatoon. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Tema abil näitab Hugo teose üht tähtsaimat konflikti askeetliku ellusuhtumise ja lihaliku kire võitlust inimeses. Samas pole Claude Frollo läbinisti negatiivne tegelane: ta on sünge, kuri, armutu ja tihti arg, kuid need pole talle iseloomulikud omadused, vaid on tekkinud hiljem kirgede tulemusel, mille vastu ei ole enam võimelised võitlema tema enne nii tugev tahe ja mõistus. Tema traagika seisnebki selles, et askeedina ja dogmaatikuna on ta loobunud inimlikest rõõmudest. Ta ei suuda aga endas maha suruda armastust.
tingitud kommetest, käitumisest ja kasvatusest. Külalislahkus ilmnes selles, et külalisele võimaldati tasuta kaitset, peavarju ja toitu. Külastaja omalt poolt ei kuritarvitanud talle osaks saanud võimalusi. Keskajal(5.-14. Sajand) oli külaliste majutamisel suur osa kirikul.Kirikute juurde tekkisid ööbimiskohad, mida kutsuti hospiitsideks(ladinakeelsest sõnast hospes külalislahke peremees). Neid algelisi ja küllaltki askeetliku sisustusega majutusasutusi pidasid teenindajatena ülal mungad või religioossed ühendused. Üks selle aja suuremaid ja kuulsamaid majutuspaiku loodi teadaolevalt Sveitsi Alpides. Great St. Bernard'i kurus avati 1049.aastal augustiini munkade poolt hospiits, mis kandis kuru nime ja millest hiljem arenes samanimeline hotell Maailma vanima ja tänaseni tegutseva hotelli asutamise aastaks peetaks 717. Aastat ja selleks on Jaapanis asuv Hoshi ryokan, kus ehitati kuumaveeallikale võõrastemaja.
aines (nn. Apogrüüfilised evangeeliumid). Umbes aastal 200 oli Uue Testamendi kogumik saanud praeguse koosseisu. Uue Testamendi ülesanne oli anda edasi apostlite pärand, mis oli kiriku õpetuse ja elu alus. Ristiusust sai raamatuusund ja piiblist sai ainus alus kristluse seletamisel ja tõlgendamisel. Askees ja kloostrid Pärast ristiusu legaliseerimist Constantinuse ajal toimus ristiusu ilmalikustumine, mille vastandresktsioonina tekkisid kloostrid ja kujunes välja askees. Askeetliku liikumise tõus sai alguse 3.sajandil Egiptuses, kus arvukad kristlased asusid elama kõrbesse. Kuulsaim nendest erakutest oli Püha Antonios, kelle eeskuju tegi eraku elu senisest populaarsemaks. Ilmnes, et askeetlikul liikumisel olid ka omad probleemid: nt see meellitas ligi asotsiaale, maksudest ja sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjaid ning kurjategijaid. Veel Antoniose eluajal tekkisid esimesed kloostrid, kui lähestikku elavad erakud hakkasid kogunema ühistele jumalateenistustele
Traditsiooniline kaubanduslik- Traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud. Domineerimistüübid: legaalne, karismaatiline, patrimonaalne. Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos: Varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem; Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks. Globaliseerumine, riskiühiskond, jätkusuutlikkus Globaliseerumine- maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust intensiivistav protsess Sellega kaasnevad muutused majanduses ja poliitikas: Uus majandusareng Elektroonilise konteksti areng Kommunistliku süsteemi lagunemine Rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemisviisid
võimu kaudu, poliitilised kasumid • Traditsiooniline kaubanduslik kaitalism- traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud (väikeettevõtlus) Domineerimistüübid: Religiooni ja kapitalismi omavaheline seos: • Varaseid kapitalistlikke kaupmehi iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem • Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel(protestantism,puritaanlus) • Vara kogumine ja investeerimine koos askeetliku eluviisiga • Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos,kasinusega(äravalitud)-usin töö, askeetlik eluviis, vara kogumine(taevalik elu) Anthony Giddens ja Ulrick Beck Kaasaegse ühiskonna põhijooned: • Reflektiivsus:regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil • infoühiskonna areng; suurennendu avatus ning ebakindlus; • Individualiseerumine
võimu kaudu, poliitilised kasumid • Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism- traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud (väikeettevõtlus) Domineerimistüübid: Religiooni ja kapitalismi omavaheline seos: • Varaseid kapitalistlikke kaupmehi iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem • Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel(protestantism, puritaanlus) • Vara kogumine ja investeerimine koos askeetliku eluviisiga • Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos, kasinusega(äravalitud)-usin töö, askeetlik eluviis, vara kogumine(taevalik elu) Anthony Giddens ja Ulrick Beck Kaasaegse ühiskonna põhijooned: • Reflektiivsus regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil • infoühiskonna areng; suurenenud avatus ning ebakindlus; • Individualiseerumine
Poliitiline kapitalism (röövellikud poliitilised kasumid, turukasum jõu ja võimu kaudu, kasum tehingute kaudu poliitilise võimuga) 3) Traditsiooniline kaubanduslik (traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud). Domineerimistüübid - Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos – Sidus varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid (uskumuste ja väärtuste süsteem). Vara kogumine ja re(investeerimine) koos askeetliku eluviisiga. Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märg jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks. Kirjandus: Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 1 ja 2 (vastavalt nimetatud autoritele), lk 105-106 Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 1 ja 3 4. Loeng – Globaliseerumine, riskiühiskond, jätkusuutlikkus • Põhimõisted: globaliseerumine (sh sellega kaasnevad muutused
Aelius Donatase grammatika sõnasõnaliseks päheõppimiseks kulus suur osa kooliajast. Meenub oma kooliaeg, mil tuli pähe õppida grammatikareegleid nii emakeeles kui ka võõrkeeles. Õpetamise puhul ei olnud välistatud ka õpilaste kehaline karistamine. Selle iseloomustamiseks võib ära tuua fakti, et koolmeistrile anti pidulikul ametisseseadmisel tema kutse sümbolina vitsad ja kepp.(Andresen 1997, 58) Uued pedagoogilised tõekspidamised, mis hülgasid vana askeetliku suuna, pääsesid maksvusele kõigepealt Itaalias. Isiksuse arenemise põhimõte jõudis humanistide vahendusel Baltimaadesse 16.sajandil. Euroopas oli tol ajal juba üle 60 ülikooli ja murrang toimus ka Baltimaade hariduses. Kohalik haritlaskond hakkas kujunema 15.sajandil. Pärast Tallinna linnakooli avamist suundusid paljud lõpetanud õppima Lääne-Euroopa kõrgkoolidesse. Kui 14.sajandil õppis ülikoolides seitse tallinnlast, siis 15.sajandi esimesel poolel juba 45. Tartust läks 16
eeltingimused: ratsionaalne riik, teadus, õigus, tööturg jne Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); Protestantlik eetika - varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem: − Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks; − Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; Hilismodernne ühiskond (A.Giddens) - Hilismodernne ühiskond – pidev enesemääratluse (identiteedi) rekonstrueerimine (R. Jenkins, A. Giddens), pidevalt ja asünkroonselt muutuvas sotsiaalses kontekstis Ühiskonna refleksiivsus - Regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil; Samaaegne teadmiste mittetäielikkus: „probabilistic - possibilistic knowledge“ (S. Lash);
Peamised domineerimistüübid: Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos: Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim: – Varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem; – Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); – Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; – Materiaalne ja kutsetöö - alane edu koos kasinusega - märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks. Globaliseerumine, riskiühiskond, jätkusuutlikkus Globaliseerumine – (üleilmastumine), maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust intensiivistav protsess. Poliitilised muutused: •NL-stiilis kommunistliku süsteemi lagunemine •rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemisviisid (nt ÜRO, EL)
Keskaja muusika ( 5 13 saj ) 24.01.07 Juba rooma keisri riigi ajal hakkas levima kristlus ehk ristiusk. Kristlus tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainu jumalasse. Keskaja elu suunas kristlik kirik, mis mõjutas ka kunsti. Peamiseks vaimuvaraks olid piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katetraale. Ajastu ideaaliks sai pühak rankelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, meise elu röömudest loobudes, valmistas end ette igevesele õndsusele, mis pidi tulema pärast surma. Lääne kiriku keeskuseks sai rooma ja keskaja muusika jaguneb kaheks 1. professioonaalne muusika (vaimulik muusika ) 2. rahva muusika ( ilmalik muusika ) professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud ja keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning profesionaalseteks muusikuteks vaimuliku seisuse esindajad (mungad, pavsid...)
– saientoloogia. 68. Mida arvavad satanistid inimese tahtevabadusest? – Satanistide sõnul peab inimene teenima ainult enda ihasid, inimestel on tahtevabadus ja saatus neid ei mõjuta. 69. Milline uususund teostab oma rituaalide seas surnute ristimist? – mormoonid. 70. Kes on krišnaiidid ja kuidas neid tänaval ära tunda? Krišnaiidid on Hare Krišna liikumise liikmed, mis on Bengalist pärit bhakti-liikumine. Bhakti on armastus ja andumine isikulisele jumalale, tegemist on askeetliku ja ekstaatilise suunaga hinduismis. Krišnaiidid austavad eeskätt Višnu 8. avataarat e kehastust, keda peetakse armastuse olemuseks. 71. Mis on polüteism ja mis on monoteism? Tooge mõni näide kummagi kohta. Monoteism: usk ainujumalasse, kes eitab leppimatult teiste jumalate olemasolu. Eriti evolutsionistlike religiooniteooriate järgi jumalausu hiliseim vorm, mis on välja kasvanud polüteismist. Puhast m-i leida ei õnnestu
lubaduse ning Josquin kirjutas oma tänu väljendamiseks moteti "Benefecisti servo tuo, Domine" ('isand, oled olnud teenrile armuline'). 1.5 Ferrara Josquin jäi kuningas Louis XII teenistusse 1503. aastani, kui Ferrara hertsog Ercole I d'Este võttis ta tööle oma kapelli. Sellest ajast on pärit üks väga haruldastest viidetest Josquini isiksusele. Ferraras kirjutas Josquin mõned oma kõige kuulsamatest teostest, muu hulgas karmi ja askeetliku, Girolamo Savonarolast mõjutatud "Miserere", mis sai üheks levinumaks 16. sajandi motetiks; täielikult vastanduva "Virgo salutiferi"; ja ilmselt ka "Missa Hercules Dux Ferrariae", mille cantus firmus on tuletatud tähtedest hertsogi nimes (soggetto cavato tehnika). Ta ei jäänud Ferrarasse kauaks. Katkupuhang 1503. aasta suvel 6 sundis hertsogi ja tema perekonna tõve eest põgenema. Josquin lahkus arvatavasti samuti
Roomas hinnati muusikat rohkem meelelahutuslikust küljest. Pillimäng ning laulmine olid levinud nii ülikute kui ka lihtrahva hulgas. Muusika erladus luulest ja tantsust. ( toimusid orkestri kontserdid ) Keskaja muusika ( 5. 13.saj ) Keskaja elu suunas kristlik kirik mis mõjutas ka kunsti, oluliseks muutus usk ainujumalasse. Peamiseks vaimuvaraks olid piiblilood. Jumala sõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks sai pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes pavetades ja paastudes maise elu rõõmudest loobudes valmistas ennast ette igavesele õntsusele, mis pidi tulema pärast surma. 1. Professionaalne muusika ( vaimulik muusika ) 2. Rahvamuusika ( ilmalik muusika ) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud ja professionaalse muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud. Muusikuteks vaimuliku seisuse esindajad, alates munkadest lõpedades paavstidega.
Institutsionaalsed eeltingimused: ratsionaalne riik, teadus, õigus, tööturg jne Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); Protestantlik eetika - varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja Väärtuste süsteem: Materiaalne ja kutsetöö -alane edu koos kasinusega märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks; Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga *Fordistlik ja postfordistlik majandus- FORDISM (ca 20 saj algus kuni 1970-teni): Fordistlik-keinsistlik majandus: mass-tootmise ja tarbimise suur kasv, riiklik sekkumine ja majandusliku elu reguleerimine. Masstootmine ja mass-tarbimine,,konveierliin" (1908, Henry Ford), suhteline stabiilsus töösuhetes (AÜd), Standardiseeritud süsteem jäikus; töösuhetes madal usaldustase POST-FORDISM (NEO-FORDISM?)
SU U DRAVARNA t e e n i j a d , li h t t ö ö l i s e d · Elukaar moksani jõudmiseks on selline: · õpiaastad · pereaastad (materiaalne heaolu, meeleline heaolu, kohustused) · metsaerakuaastad · ränderakuaastad · Sadhud askeetliku eluviisiga pühamehed · Olulised templite kõrval ka kodualtarid, millel peab olema jumala kuju/pilt, küünlad/voorukid... 7 Hindu filosoofia & viisid, kuidas vabaneda kõigi tegude tagajärgedest ja enam mitte sündida: · Patandzali ehk 8-astmeline tee chakrad. · Jooga (ehk ühendus) · Karma jooga teod; usuliste kohuste täitmine, vabanetakse tegusid tehes -
Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); kalvinism); Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märk jumalikust ettemääratusest Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks
Tai on budistlik maa, seepärast toetub õpetus selles koolis budismile ja Sai Baba õpetustele." Päevakava Lapsed äratatakse hommikul pisut enne viit. Järgneb pesemisrituaal, riietumine koolivormi ja minek palveruumi, mille igas seinas on eri religioonide altarid. Poisid palvetavad ühel, tüdrukud teisel poolel. Meditatsiooni mõte on sisemine puhastumine ja korrastumine. Sellele järgneb tavaliselt õpetlik lugu. Eriti populaarsed on lood Tai askeetliku eluviisiga kuningast. Kuningas kannab igapäevaelus oma onu ülikondi ja jaotab pliiatsi, millega kirjutab, kuu aja peale, et poleks raiskamist. Kell 6.45 on hommikusöök. Loetakse tai- ja ingliskeelne söögipalve: "Me täname neid, kes andsid meile elu, õpetajaid, kes annavad tarkuse, loodust, mis katab meile laua. Me sööme seda toitu, et olla kasulikud ja teenida teisi armastuses ja alandlikkuses." Tagasihoidlik hommikusöök on vetikatest, riisist, sojast ja bambusevõrsetest
4.Millise muutuse tõi kaasa eesti kunstnike lähem tutvumine Lääne avangardismiga? Eestlastel oli raskem Lääne kunsti imetlusega suhtuda, nendes tekitas võõristust Lääne kunsti uusvasaklik ideoloogia, sest ka eesti rahvuslust ohustava võõrvõimu ametlik ideoloogia oli vasakpoolne. 5.Kuidas jätkasid oma loomingut O. Maran ja K. Põllu – ühed esimesed Lääne kunsti tutvustajad sõjajärgses Eestis? O. Maran hakkas askeetliku realismi ja võtetega maalima lihtsaid esemeid. K. Põllu graafikasarjad hakkasid tegelema eestlaste esivanemate vaimumaailmaga. 6.Kirjelda Jüri Arraku värvikasutust ja lemmikmotiive. Milline alltekst oli tema maalidel? Kasutas erksaid värve ja kujutas tasapinnaliselt inimesetaoliseid olendeid. Tema maalide kaudu avaldus raevukas pilge ühiskonna aadressil. 7.Tee vahet sellistel kunstnikel nagu Toomas Vint, Aili Vint ja Tõnis Vint. Millist kunstiliiki neist
elanikuga kloostrid. Iiri kloostrikirikutes õitses spirituaalne elu oma praktilise ligimeseaitamise ja misjonitööga. Eesmärgiks oli Kristuse imiteerimine ning pühitsus. Nt tuli palvetamisel käsi kõrvale väljasirutatuina hoida, nagu ristil. Iga patt tuli üles tunnistada salajases erapihis. abivahenditeks patuga võitluseks olid spetsiaalsed abiraamatud, mis sisaldasid loetelusid eksimustest ja karistustest. Askeetliku elu kõrval õitses iiri keldi kloostrites väga kõrgetasemeline hariduselu nii ladina kui ka kreekakeelne, mis annab tunnistust sellest, et neil oli olemas side esimeste kristlike sajandite kirikliku pärandiga. Iiri keldi kloostrikirik oli ida kiriku kloostritelt omandanud käsitluse et kodukohast ja oma kloostrist lahkumine ning kõrvalisse maanurka elama asumine oli kõrgeim väljendus askeetlikust elust ja meeleparandusest.
Püha ususõda, hiljem eristuvad suur ja väike Jihad. Suur on inimese võitlus iseendaga, väike võitlus uskmatute vastu, M. puhul võitlus mekalastega. Islamis on ka müstiline suund: sufism. Tuleb sõnast suf (vill). Islami väljakujunemise ajal olid tekkinud askeedid, kes munkluse eeskujul kandsid villast rüüd ja neid nimetati sufi (kes kannab villast rüüd: islami müstik). Islamis pole askees lubatud, sest see segab täisväärtuslikku elu elamast, sest see nõrgestab keha. Askeetliku suuna viljeleja on HASAN al-BASRI (I faas). Jumal andis ilmutuse Gabrielile, kes andis selle omakorda Gabrielile, seega läbis ilmutus teatavad sfäärid. Sufi eesmärk on jõuda seda teekonda pidi jumala juurde tagasi. Sufistlik kirjandus räägibki alati teekonnast (tariqat kitsas tee). II faas: RABI'A / al-ADAWIYA armastus III faas: Al-HALLAJ ütles: Ana'l-haqq (mina olen tõde). Kuna seda võib öelda vaid Allah, hukati Al-HALLAJ hereetikuna.
tähelepanu ornamendile, kasutati väärikaid ja esinduslikkust rõhutavaid materjale – marmorit, pronksi, graniiti, väärispuud. Välis- ja sisekujundus ei pidanud tingimata ühtima. Ruumides karniisiga laed, tiibuksed. Mööbel esinduslik ja raskepärane. MODERNISM PEALE II MAAILMASÕDA. Pärast II maailmasõda oli esimese kümnendi jooksul peatähelepanu pööratud linnade taastamisele. Uute suundade esilekerkimine sai alguse 1950ndatel aastatel, millele on iseloomulik askeetliku modernismi tõus. 1920. a-te Saksamaalt pärinev moodsat arhitektuuri tähistav mõiste International Style , mis rahvusvahelisse käibesse tul juba 1932.aastal New Yorgis Philip Johnsoni ja Henry-Russell Hitchcocki korraldatud samanimelise arhitektuurinäituseganing tähistades euroopa funktsionalistlikku arhitektuuri, sai peale II ms funktsionalismist pärinevate konkreetsete stiilitunnuste (regulaarne proportsioneeritud vorm, elegantsed materjalid ja tehniline
sürrealism) ja tesel pool jätkuvad otsingud „väljenduslikus“ laadis, eelkõige sellest edasi arenevas „konstruktiivses“ liinis. Konstruktiivse abstraktsionsmi arendamisel kuulub keskne roll PIET MONDRIANILE (1872-1944), kes tegi kubismist radikaalse sammu geomeetrilisse abstraktsionsmi. Mondrian oli hollandi päritolu kunstnik, paljude uurijate arvates seletab see paljuski tema kalvinistlikult askeetliku kunsti olemust. Mondriani kujunemine on tüüpiline selle põlvkonna avangardistidele. Mondriani arvates ei söandanud kubism minna loogilise lõpuni ega teinud kõiki järeldusi omaenese avastustest. Mondrian oli läbi teinud ka analüütilise kubismi, kuid jõudnud selle range, täiesti abstraktse süsteemini. Abstraktset pilti luues tunnistas ta ainult sirgeid vertikaal- ja horisontaaljooni, mille abil moodustatud
praeguse maailma äärealadel või väljaspool seda – nii geograafiliselt kui ka kombeliselt. Seda askeesi on võrreldud ka budistliku munklusega. 3. sajandi jooksul on võimalik selles askeesis eristada kolme selget motiivi: 1) Eshatoloogiline – elatakse lõpule viimise entusiasmis. 2) Jeesuse järgimine – tõlgendati omas radikaalsuses: Jeesuse katsumused. 3) Elu evangeelium kohaselt – askees kujuneb mõttelooliseks lõngaks, mis rajab askeetliku evangelismi (askeetlusest saab jutlustatud ja kirjutatud vorm, mida levitatakse kui eeskuju). Eremiitlus. Eremia – kõrb. Olemuselt individualistlik. Lähtuti isiklikust valikuvõimalustest. Varakiriklik traditsioon oligi muidugi kasinusele kutsuv, aga eremiitlus arendab välja inimvõimete piiri, pikkides sisse gnostilisi ja eshatoloogilisi motiive. Dualism ihu ja hinge vahel. Tähenduslik ka tagakiusude motiiv, see, et paganad valguvad kirikusse – annavad
loomus. Antiooklastele jäi sellest mulje, et eitatakse Kristuse inimlikku loomust, kuid Aleksandria koolkond oponeeris, et kaks loomust on segunematul kujul olemas. Järgmine tüli puhkes vahepeal Konstantinoopoli patriarhiks nimetatud Nestoriuse väitest, et Neitsi Maarja on omandanud liiga suure tähtsuse, olles tegelikult vaid Kristuse sünnitaja, mitte jumalasünnitaja. See ei meeldinud Egiptuse munklusele, kelle jaoks Maarja oli saanud askeetliku elu eeskujuks. Aleksandrialased väitsid, et Maarja sünnitas Jumala, sest kaks loomust on lahutamatud. Kõike, mida saab inimese kohta öelda, saab öelda ka Jumala kohta. Antiooklaste arvates sünnitas Maarja inimese, sest inimene ei saa sünnitada Jumalat. 431. aasta Efesose kirikukogule jõudsid varem kohale aleksandrialased, kes tegid ära endale soodsad kokkulepped enne antiooklaste kohalejõudmist. Efesoses mõisteti Nestoriuse vaated hukka ning tagandati Konstantinoopoli patriarhi kohal
I maailmasõja järgse kunsti areng polariseerub: ühel pool avalik nihilistlik kunst (dada, sürrealism) ja tesel pool jätkuvad otsingud ,,väljenduslikus" laadis, eelkõige sellest edasi arenevas ,,konstruktiivses" liinis. Konstruktiivse abstraktsionsmi arendamisel kuulub keskne roll PIET MONDRIANILE (1872-1944), kes tegi kubismist radikaalse sammu geomeetrilisse abstraktsionsmi. Mondrian oli hollandi päritolu kunstnik, paljude uurijate arvates seletab see paljuski tema kalvinistlikult askeetliku kunsti olemust. Mondriani kujunemine on tüüpiline selle põlvkonna avangardistidele. Mondriani arvates ei söandanud kubism minna loogilise lõpuni ega teinud kõiki järeldusi omaenese avastustest. Mondrian oli läbi teinud ka analüütilise kubismi, kuid jõudnud selle range, täiesti abstraktse süsteemini. Abstraktset pilti luues tunnistas ta ainult sirgeid vertikaal- ja horisontaaljooni, mille abil moodustatud
I maailmasõja järgse kunsti areng polariseerub: ühel pool avalik nihilistlik kunst (dada, sürrealism) ja tesel pool jätkuvad otsingud ,,väljenduslikus" laadis, eelkõige sellest edasi arenevas ,,konstruktiivses" liinis. Konstruktiivse abstraktsionsmi arendamisel kuulub keskne roll PIET MONDRIANILE (1872-1944), kes tegi kubismist radikaalse sammu geomeetrilisse abstraktsionsmi. Mondrian oli hollandi päritolu kunstnik, paljude uurijate arvates seletab see paljuski tema kalvinistlikult askeetliku kunsti olemust. Mondriani kujunemine on tüüpiline selle põlvkonna avangardistidele. Mondriani arvates ei söandanud kubism minna loogilise lõpuni ega teinud kõiki järeldusi omaenese avastustest. Mondrian oli läbi teinud ka analüütilise kubismi, kuid jõudnud selle range, täiesti abstraktse süsteemini. Abstraktset pilti luues tunnistas ta ainult sirgeid vertikaal- ja horisontaaljooni, mille abil moodustatud ristkülikud jättis ta kas valgeks
ei toodetud või vahetatud enam isikuliselt, vaid umbisikuliselt. Sellest räägime täpsemalt järgmises loengus. Selle põhjuseks traditsiooniliselt peetakse industriaalset pöörest 19 sajandi keskel. Ellugu oli 16-18 sajandil toimunud reformatsiooniga seotud mõtlemise muutus. Max Weber: Protestantliku eetika tõus ja kapitalismi vaim (1904). Erinevus 16-17 sajandi mõtlemises tulenes katoliikluse asendumises protestantismi ja eriti selle askeetliku vormi kalvinismiga. Katoliiklikus elus oli esikohal kollektiiv ning elada tuli tema jaoks. See pidi kestma 1000 aastat ja kõik, siis on halleluuja jne. Selle asemel kasinus, enese eest hoolitsemine, Jumal aitab seda, kes ennast ise aitab jne. Säästmine aitas kapitalimahutustesi kokku hoida. Individualistliku kapitalistliku majanduse põhiliseks iseloomuomaduseks on selle põhinemine rangele kalkulatsioonile, suunatud ettevaatlikkusele ja ettenägelikkusele,
annaabi.ee 
